Monday, February 24, 2014

Mälestuste lainel

Ei saa öelda, et viimasest postitusest on kaua möödas, aga 3 nädalat on vist päris pikk aeg inimeste jaoks üldiselt? Mitte, et keegi mind takka oleks kihutanud, et uuenda oma blogi vms, aga nagu algul ütlesin, siis kirjutan siia, kui on midagi on toimunud mu elus. Ma isegi ei tea, kuid paljud seda loevad, sest ma rohkem kirjutan seda enda jaoks, et meenutada kunagi, mis tegin aastal 2014 (mu mälu on lihtsalt kohutav). Anyway, 3 nädalat ja pealegi on möödunud mu viimasest sissekandest. Selle aja jooksul on tegelikult juhtunud nii mõndagi. 3 korda olen nüüdseks autokoolis teoorias käinud, aga sõitma pole veel jõudnud kahjuks. Hirm on endiselt, sest see pole kunagi mulle väga südamelähedane tegevus olnud. Aga teen ära ja saan enda hirmust üle, nagu lubatud sai. Peol käisin ka Cinemas, Järvakandis. Tre.ee 14. sünnipäev oli ja mõtlesin, et pole mitu kuud kuskil käinud, seega lendasin paika. EPIC on parim sõna, mis iseloomustaks vist seda! Põhja-Tallinna laivi nägin ka lõpuks ära, palju vanu sõpru-tuttavaid nägin, keda pole tõesti aastaid näinud, palju uusi tuttavaid leidsin ja loomulikult sai niisama nalja kõvasti. Ma ei tea miks, aga ma olin vahepeal garderoobis abiks :D Rahvast oli päris omajagu, mingi 600 inimest peaaegu äkki? Pole ka ime, et kaos oli gardekas. Igatahes jah, väga awesome nv oli, aga mis mind kirjutama ajendas, oli nüüd möödunud nädalavahetus. Reedel lubasin, et ei tee midagi erilist kuni 15. märtsini, kui toimub Kaisa (kes ei tea, siis see neiu, kellega Soovikat teen) sünnipäev. Aga reedel juhtus midagi täiesti ajuvabat ja ootamatut mu jaoks ja ma sain enda elus kõik viimased lahtised otsad kinni seotud, mis veel eelmisest aastast olid lahti jäänud ühe inimesega. See oli vabastav ja LÕPUKS ma tunnen, et ma olen jälle vaba inimene, kes ei pea elama lõksus ja aheldatuna. Ma võin teha seda, mida tahan ja käia, kus tahan. Ma olen iseenda peremees! Igatahes, tänu sellele joovastavale kogemusele otsustasin, et teeks laupäeval miskit huvitavat. Noh, midagi erilist ei teinud, aga Raunoga sai siiski väikest napsu ja nalja tehtud. See muidugi ei lõppenud sellega. Õhtu jooksul suhtlesin vennaga, kes kutsus mind Kaiu (Preeria) külla, et pole ammu näinud jne. No eks ma siis läksin. Sain muide ka esmase kogemuse uue rongiga sõita. Mugav on! :D Aga Preeria... Endiselt ei jätku sõnu, et seda kohta kirjeldada inimesele, kes seal käinud ei ole. Kes on, see teab ja ei oska ka kirjeldada teistele. See on lihtsalt omaette klass ja täiesti ainulaadne kogemus, isegi pärast seda kui sa oled seal elanud 18 aastat ja siis mujale kolinud, aga vahel sinna ikka sattunud. Ka seekord oli minu jaoks see käik täiesti müstiline. Peamiselt sellepärast, et vend viis mu korraks meie vanasse korterisse, mille maha müüsime kui ma sealt ära kolisin. Pildid on vist parim valik, et selgitada seda, mis seal toimus..








Mainin ära, et kunagi ei olnud see korter sellises seisus. Kunagi oli see kodu nelja lapselisele perele, kuhu jäeti mind üksi keskkooli ajaks ja kus ma oleks enda elu radikaalselt tuksi keeranud, kui ma poleks sealt ära saanud õigel ajal. See tulemus siin piltidel on hiljem tehtud, kui enam polnud meie valduses see korter. Peab mainima, et ma olen tegelikult üliõnnelik, et ma sealt surnud august välja suutsin rabeleda ja endaga midagi ette võtta, aga ei saa öelda, et ei tõmmanud päris jõhkrat flashbacki ja ka natuke kurbust südamesse, et mis mu endisest kodust saanud on nüüdseks. Seda ütlen, et need tekstid ustel on veel minu ajal tehtud. Kunagi oli suures toas ka kolmel seinal graffitid, mis on mul facebookis vist isegi üleval, aga nüüdseks on need seinad ära lõhutud ja tapeedid maha tõmmatud. Põhimõtteliselt kasutatakse seda korterit lihtsalt kohana, kus juua, kui väljas ei kannata tiksuda. Masendav. Aga üldiselt suutsime me kõik naljaks pöörata ja tõsiselt lahe oli see Kaius käik! Märtsis uuesti ja siis teeb samamoodi väikse retro-õhtu inimestega, kes kunagi olid Preeria auelanikud, kuigi nad ei olnud Preeriakad. Tõotab tulla awesome jälle! :)


Praeguseks on igatahes natukeseks ajaks peod peetud ja kohad käidud, nüüd peab jälle mõnda aega rahulikult võtma. Eks paistab, mis mu sünnipäev toob :)
Olge ilusad!

Wednesday, February 5, 2014

Tuulepea autorooli? Why not!

Täna sai siis minu jaoks üks suurim väljakutse realiseeritud - olen ametlikult nüüd autokoolis. Esimene teooriatund oli täna, mis oli rohkem sissejuhatus, aga anti puhtalt enda teadmiste kontrolliks ka eksamileht küsimustega ja hämmastaval kombel ainult 3 valet 15-st. Tundub, et teooria osa on mul selle kõrvalistumisega üpris selgeks saanud, sest liiklust ja märke ma adun, aga sõitmine - vot see saab olema omaette kunst, sest rooli pole ma väga kunagi kippunud. Aga eks saab ka sellega hakkama kui paar korda on platsil ringi tiirutatud ja auto tunnetuse käppa/jalga saab. Seega, suveks on kõigi eelduste kohaselt load käes ja saab ringi kruiisima hakata mööda Eestit :)
Veebruar ilmselt autokoolile keskendumisele lähebki, sest see kurat röövib ikka korralikult pappi ja ei ole veel kindel, kas mingit uut ja huvitavat elamust saab kogeda. Aga eks see autoga sõitmine ole minu jaoks samamoodi totaalselt uus kogemus, seega võib linnukese ikka kirja panna :)

Järgmise korrani siis :)
Peace!