Wednesday, June 25, 2014

Jaanid ja muud loomad.

Olen elus endiselt. Ja võin uhkusega öelda, et tervelt 1 kuu juba alkovaba ka (alkovaba õlu ei lähe vast arvesse, ma usun)! Tunne on hea ja ei ole isegi isu käraka vastu :) Seega, kood töötab, kes kahtleb selles. Eks muidugi ole ka omajagu kupli all kinni, sest ma ise tahan ka sellest jamast lahti saada, seega oli see kodeerimine rohkem tahtejõu esiletoomine äkki. Ei teagi täpselt, kuidas seda defineerida, aga igatahes jätkub samas vaimus :)

Kuu on siis möödas ja polegi väga palju miskit huvitavat teinud, mis oleks ekstreemne ja esmakordne. Aga küll ka neid jõuab teha, sest hetkel on käsil siiski oma elu paremuse poole seadmine. Nimelt kolimine (JÄLLE!) lõpuks käsile võetud. Ma pean ilmselt oma blogi nime ära muutma, sest Koopast olen ma läinud järgmisel nädalal ja ausalt öeldes, ei jää ma seda kohta mitte kuidagi igatsema. Kommunaalid olid ainsaks plussiks siin, sest need olid ikka eriti madalad, aga muud nagu head ei ole. Ilmselgelt seetõttu ei suutnud ma seda koduna võtta, sest kõik need põhjused ja emotsioonid, mis selle korteriga kaasnesid olid nii läbinisti negatiivsed, et on lihtsalt parem kui ma siit minema saan. Muidugi see ka, et ei taha elada kohas, kus ma oleks peaaegu ära surnud. Igatahes, sain korteri suhtes pakkumise, mis tõmbaks paljudel alt märjaks ja juulis kolin uude kohta sisse. Täna (25.06) vedasin valdava enamuse oma asjadest Koopast juba minema, ainult magamis- ja pesemisasjad (ja madu) jäid siia, sest reedel lähen nagunii 5-päevasele matkale ja seni pole siin miskit teha nende asjadega. Saab viimase otsa teha kiirelt ja mugavalt :) Vaja ainult blingima lüüa see uberik ja siis on minu käed puhtad sellest jamast. Ootan juba ärevusega, sest teist korda elus olen ma rõõmus, et saan kolida ja no Südalinn on ikka täiesti teine kant, võrreldes Mustamäega :) Tööle on küll natsa pikem maa, aga ega see mind väga ei koti. Saangi ehk oma unegraafiku paika lõpuks, et ei passi poole ööni üleval ja siis hommikul veeren bussi peale kuidagi. Load on ka varsi käes nagunii, siis üldse luksus. Ainus miinus on see, et ma ilmselt suvel neid kätte ei saa, sest pole kahjuks asjad läinud nii ruttu kui tahaks ja muud kohustused on ka endiselt kuklas :/ Aga tehtud ma nad saan, parem hilja kui mitte kunagi :) Kuulsin, et isegi Rapla ARK-is on järjekord septembrini, seega ma ei hakka Tallinna oma peale mõtlemagi... Aga kõigepealt peab autokooliga ühelepoole saama.

Jaanipäev oli ka väga veider sündmus, kuna olin üle 14 aasta esimest korda kaine sel ajal. Avastasin, et kainena on see täiesti seosetu püha ja saab mõnusalt lihtsalt 2 vaba päeva :D No ausalt, joogisena oli see aasta oodatuim sündmus, et sai kuskile minna ja mitmeks päevaks tsüklisse tõmmata. Aga nüüd...meh. Piisab heast seltskonnast ja võid olla kasvõi kodus sel ajal. Ei tõmba absoluutselt enam kuskile suurele mürglile. Aga võib-olla olen lihtsalt suureks saanud, kes seda teab. Igatahes järgmiseks aastaks ma küll mingeid suuri plaane mõtlema ei hakka. Võib vabalt vahele üldse jätta ühe aasta, säästab raha ja saab niisama puhata. Ise käisin Kaius nädalavahetusel. Pühapäeval toimus Tollal tähistamine. Ilm oli nagu oli ja rahvas oli ka muidugi nagu ikka Jaanipäeval, aga kõrvalt seda vaadates ei tekkinud mitte mingit tahtmist ühineda selle teemaga. Üldse olen kuidagi eemaldunud sellistest asjadest. Mitte, et ma anti-sotsiaalne oleks, aga näen kõike seda, kuidas ma ise käitunud olen aastate jooksul ja olen hakanud teadvustama endale, et suht kasutu olin sel ajal. Ei taha kedagi solvata ega väita, et olen nüüd palju kõrgemal levelil, kuna ei joo, aga ilmselgelt hakkab mind vähem nägema igasugu läbudel ja pidudel, sest ei tunne enam seda tõmmet, mis vanasti. Aga eks aeg näitab. See on igatahes kindel, et samasse auku ma uuesti langeda ei viitsi. Aitab küll sellest jamast.
Enivei, peale Kaiut põrutasime Argo ja Kadyga Viljandisse, et Jaane siis Aiki ja Siimuga (Aiki kutt) tähistada. Oli lahe, sest Siimu sõbrad on väga ägedad ja naljakad inimesed ning naerda sai palju. Lõkkessehüpped ja muu jutt olid üle mõistuse ikka :D Igatahes, fun oli, isegi kainena :) Alkovabat läks muidugi omajagu, sest ma ei oska veel muudmoodi seltskonnas olla, aga keegi ei uurinud ka, niiet ei pidanud seletama, mis teema on.

Muud väga polegi juhtunud. Täna pakuti veel üks väga huvitav ja mõnus väljakutse, mis viiks mind sammuvõrra lähemale oma unistuse teokstegemisele, aga seda pean ma natuke veel seedima, sest ma ei taha tormakas olla ja pärast kahetseda. Aga see selgub kõik suve jooksul ja ma usun/loodan, et see saab toimima nii, nagu vaja on ning kuidas on kõigile kasulik :) Endiselt olen siiski enesearenduse lainel ja elus teen muudatusi vastavalt oma kõhutundele ja üldisele heaolule. See pakkumine teeks mu elu kindlasti mugavamaks ja paremaks ühelt poolt, teiselt poolt jälle võib-olla halvem olukord. Aga eks näis. Riskima peab vahel, kuid ei lenda pea ees tundmatusse kindlasti :)

Reedel lähen siis matkale. Rattaga ja süstaga värk, aga sellest teen kokkuvõtte kui tagasi tulen. Igatahes on see minu jaoks midagi esmakordset, seega saan jälle kirjutada teemal, mis põhjusel ma üldse selle blogi tegin :D Ja kui mõtlete, miks mind kätte ei saa 4-5 päeva, siis olge teadlikud, et ma olen levist väljas ja telefon on lennurežiimi peal, sest MUL ON PUHKUS! Ja säästan telefoni akut, et pilte teha :D

Olge ilusad! :)