Tuesday, December 23, 2014

Jõulumõtisklused.

Yo!

Mõtlesin küll, et alles aastavahetuse paiku kirjutan siia miskit, aga tekkis tahtmine ennast välja elada ja kus mujal, kui mitte siin?

Ohjuudas, milline aasta! Ma ei mäletagi, millal mul oleks olnud nii tegus ja nii emotsionaalne aasta eelnevalt. Tegelikult sai kõik muidugi alguse eelmisel aastal, aga selle aasta algul võtsin lõpuks enda elu ohjad enda kätte ja otsustasin midagi kasulikku ka ette võtta enda eluga. Niimoodi siis saigi alguse see, et teen ja kogen enda jaoks uusi asju. Sellel põhjusel ma üldse siin ka kirjutan praegu. Üllataval kombel olen isegi suutnud elus hoida seda siin. Mitte küll nii tihti kui tahaks, aga siiski, olen pidanud kinni lubadusest.

Lubadustest rääkides, ma olen hakanud sellel aastal vihkama seda, kui ei peeta kinni nendest. Tänapäeval on kuidagi nii võimatu loota, et keegi suvatseb enda sõna pidada. On muidugi erandeid, kus tõesti juhtub midagi ootamatut ja pead enda lubadust murdma, aga see ei tähenda, et see niimoodi peakski jääma. Saab ju enda lubaduse täitmise teisele ajale nö nihutada, aga seda tehakse harva millegi pärast. Tänu sellele, et minu suhtes on tohutult see aasta lubadusi murtud, siis õppisin ma väga palju inimeste kohta, keda ma olen pidanud enda headeks sõpradeks. Tuleb välja, et minu suhtes nii ei tunta ilmselt. See on muidugi väga masendav, et inimesed, keda ma tean lapsepõlvest saadik, otsustavad sulle selja pöörata ja pigem mõelda enda heaolule (mis on muidugi mõistetav mingil tasemel), kui sellele, kuidas ta saaks, lisaks endale, ka teistele head teha ja kasulik olla. Ma andsin endast sel aastal kõik, et paljudele sõpradele vastu tulla ja neid aidata, kuidas sain. Ma tegelikult ei oodanud isegi mingit tagasiteenet ega midagi, aga üldiselt nad ise lubasid suure suuga ei tea mida kokku. Siiani ootan, millal need sõnad ka tegudeks saavad. Ei tea isegi, millal ja kas need teoks saavad. Lühidalt, ma pettusin tohutult palju oma vanades sõprades. Võin aga uhkusega öelda, et need inimesed, kes mu elus on olnud lühemat aega, on saanud mulle palju lähedastemaks ja usaldusväärsemateks sõpradeks, kui need vanad olijad. Nemad on healjuhul tuttavad nüüd, kellele viskad ehk käppa, kui peaksid kuskil mööda jalutama. Samas on ka neid, kes tänaval sind enam isegi ära ei tunne, sest pole nii ammu kohanud. Kahju muidugi on, aga mis seal parata, elu on selline. Inimesed/sõbrad tulevad ja ka lähevad. Aga on hea teada, et on ka neid, kes jäävad! :) Mõned sellised mul õnneks eksisteerivad endiselt. Näeme küll harva, aga alati kohtudes on palju rääkida ja hea tujuga minnakse jälle laiali, et järgmine kord sama emotsiooniga jälle kohtuda. Ja muidugi on selliseid, keda näen igapäevaselt, aga kunagi ei teki mingeid pingeid ega jamasi nendega. Olgu nad kõik kiidetud! :D

Oli üks lahedam istumine Mariani ja Krisiga :D


Mis mul veel südamel oligi? Ahjaaaa, kes ei tea, siis ma võtsin endale kassi! :) Ülevaloleval pildil on ka näha teda. Nimeks sai ta endale Gary (Käsnakallest selle teo järgi, kes peaks aväidetavalt kass olema), aga ma kutsun teda peamiselt nimega Mau :D Tegelikult on ilge nunnu elukas ja räme pugeja, aga samas on ka totaalne psühh. No täpne koopia mul. Ka mina olen selline energiline ja tegutseja ja vahel vajan rohkem tähelepanu, aga samas jälle mingihetk olen selline omaette ja vaikne ning siis küsitakse, et mis mul viga on. Vahel lihtsalt on vaja omaette ka olla.

Mida ma siis see aasta õppisin?

Esiteks kindlasti seda, et paratamatult pean ma edaspidi hoolikalt mõtlema, enne kui kedagi abistan. Mul ei ole absoluutselt mitte midagi selle vastu, kui keegi julgeb abi küsida minu käest. Ma hindan seda, et nad peavad mind piisavalt võimekaks, et nende probleemile lahendus leida. Aga kui sellest areneb mingi olukord, kus mina jään kannatajaks, siis ilmselgelt ei ole tahtmist enam niimuuseas kellelegi vastu tulla. Eelkõige käib siin jutt muidugi raha laenamisest. Sellega olen ma see aasta ikka väga korralikult vastu pükse saanud ja paratamatult on see ka mõned kiilud suhtlemisse löönud. Eks peab paika see ütlus, et kui tahad sõpra kaotada, siis laena talle raha. Samas muidugi on sellele vastuväide, et kui laenad sõbrale raha ja ta ära kaob, siis oli see väärt investeering. Selliseid sõpru mul tõesti vaja ei lähe. Kui annad mulle lubaduse, siis pea sellest ka kinni või kui tekib ootamatu olukord, siis leia lahendus sellele ise, mitte ära aja teiste kaela ega tekita mulle lisaks mingeid jamasi!

Teiseks seda, et mul on kindel soov ja tahe tegeleda asjadega, mis mulle rõõmu ja naudingut pakuvad. Õnneks mul on võimalus teha tööd, mis mulle tõeliselt korda läheb ja mida ma teen rõõmuga. Sellega kaasnevad hüved on muidugi boonus omaette, mida igaüks ei saaks enda alal. Aga need hüved ongi ainult boonused, ma ei tee seda tööd ainult nende pärast. Ma pole kunagi tahtnud teha tööd ainult raha pärast, sest nii tekib inimestes masendus ja viha, mis on kaks emotsiooni, mida ma ei soovi enam kogeda.

Kolmandaks seda, et planeet Maa on täis vapustavaid kohti ja ma tahan võimalikult palju reisida. See Euroopa tripp oli väga fantastiline kogemus ning kavatsen ka edaspidi teha sarnaseid trippe.

Niisiis, võib öelda, et on olnud suhteliselt tegus ja erakordne aasta. Arvestades, mis muutused ma enda elus olen teinud, siis uus aasta saab tulla ainult parem. :)
Kindel plaan on, et aastal 2015 jätan ma suitsetamise lõpuks maha! 15 aastat saaks märtsis ja selleks ajaks plaanin ma vähemalt 2 kuud juba ilma olla. Alkoholi ma ilmselt enda elu jooksul ei puutu. Juhiload kahjuks küll lükkusid järgmisesse aastasse, aga arvestades, missugune mu elu viimased kuud olnud on, siis ma oleks tõsiselt üllatunud, kui ma oleks suutnud veel ka autokoolile ja eksamitele keskenduda. Aga on jälle midagi, mille nimel ennast liigutada ja tagant sundida uuel aastal. Auto ootab juba kevadest saadik, et sõitma minna. Juhti ainult vaja nüüd. :)
Nagu ütlesin, siis kavatsen kuskile ka reisida ja loodetavasti õnnestub see juba uuel aastal. Sihtkoht ja marsruut on veel küll teadmata, aga millegipärast tõmbab UK poole ikka. 2013 novembris sai Londonis käidud, aga tahaks natuke kauem seal linnaga tutvuda ja miks mitte ka ülejäänud riiki avastada. Muidugi Šotimaa on olnud mul aastaid unistuste sihtkohti ning Iirimaa tundub ka väga huvitav riik. Samamoodi Hispaania, Belgia, Holland, Saksamaa jpt Euroopa riigid ja väljaspool Euroopat ei hakka hetkel lugemagi. Igaljuhul mõtteid on, aga eks näis, mis siis ka õnnestub realiseerida. :)
Igatahas uue aasta missioon on paigas: saada ennast nulli jälle rahaliselt, mis on hetkel miinuses, tänu mõnele halvale investeeringule ja siis hakata mõtlema, kuidas ennast plussi saada, et enda seiklushimu rahuldada. :)

Igatahes mõttetera ka kõigile, kes seda loevad: olge abiks kõigile, kes abi paluvad, aga ärge laske enda heatahtlikkust kurjasti ära kasutada. Ja kui juhtub selline olukord, siis ärge olge nii leebed kui mina. Võidelge selle nimel, mis väärib võitlemist ja ärge unustage ka enda heaolu ära, sest ega teised ei pruugi sinu heaolust niipalju hoolida, kui sina teiste omast! Kahjuks räägin isiklikest kogemustest ja ei soovi kellelegi sama saatust, mis minule on kaela sattunud. Hoidke oma lähedasi ja sõpru ja ärge pange raha enda elu prioriteediks. Ma pole kunagi olnud materiaalne inimene ja ausalt, ma võiks kõik need võlad likvideerida ühe lausega, aga siin on asi põhimõttes juba. Mulle ei meeldi, kui lubadusi murtakse, sest inimese kõige suurem vara minu silmis on tema sõnad ja teod. Kui sa ikka midagi lubad, siis tee enda sõnad ka teoks!

Olge ilusad ja ohutuid ning ilusaid pühasid! Ja mõnusat aasta lõppu ka. Loodetavasti tuleb 2015 ka kõigi mu sõprade jaoks unustamatu ja igati positiivne aasta! Ma igatahes annan endast parima, et olemas olla kõigile oma sõpradele, kes mind vajada võivad. :)

Järgmise korrani!

Saturday, December 13, 2014

Vahekokkuvõte...

Hola!

Pikk aeg vahele jäänud jälle, tervelt 2 kuud. No vahepeal olen natuke igavamat elu elanud, kui nii võib öelda :D Mõni kutsuks seda rutiiniks või igapäevaeluks ilmselt, aga mulle ei meeldi tavaline ja igav elu väga. Tahaks igasugu asju koguaeg teha ja kuskil käia, seigelda, näha, kogeda. Ilmselgelt muidugi palju asju jääb ka aja/raha puudusesse kinni, mis on kuidagi veider surnud ring - kui on aega, siis pole sellel hetkel raha ja kui on raha, siis pole aega. Ja nii ta siis kulgeb, elades päevast päeva. Hetkel muidugi käib kerge taastumine sellest reisist, sest rahaliselt tekitas ta mulle väikese augu, mis vajastäitmist ja nüüd aastalõpuks saan ilusti normi tagasi selle õnneks :)

Aga nagu kombeks, alustame sealt, kus pooleli jäi. Peale reisi siis kogusin ennast paar päeva ja siis suundusin tööle tagasi - raadio vajab siiski töölisi ka, ei ole ainult arvuti teha seal kõik :D Anyway, kuna reis oli ajule kerge restardi vahepeal teinud, siis tuletasin tasakesi endale asjad uuesti meelde, mida ja kuidas tegema peab ja olingi jälle omas elemendis. Siiani olengi siis tegelikult peamiselt tööle keskendunud ja üritanud oma asju uuesti järje peale saada. Tagasitulles muidugi jagasin kingid ka laiali, mida kellele tõin :)

Keeruline on meenutada muidugi kõike, mis toimunud on selle kahe kuu jooksul, seega peaks ikka vist tihedamini kirjutama :D Seega ilmselt jääb midagi siin mainimata, aga meh, pole hullu. Vahepeal sai ka Tre Raadios tööle hakkamisest 6 aastat täis :) Ma arvan vähemalt, et on 6 aastat, sest isegi parima tahtmise juures ei suuda meenutada, mis aastal täpselt ma otsustasin lambist eetris häält tegema hakata, aga igaljuhul kooli sügisvaheajal see toimus. Rohkem kui 6 kindlasti ei ole, aga võib ka vabalt 5 olla. Igatahes, päris pikk aeg. Ja mõeldes, kust ma alustasin ja kus ma nüüd olen, siis ikka väga õnnelik olen, et siiani olen suutnud vastu pidada ja mitte lõpetada. Järelikult ikka olen õigel alal :) Siis muidugi oli ka Kady sünna Kaius, kuhu tee viis. Õde otsustas ka enda sünnat pidada seal, aga päev varem ja perega, kuhu mind vist ei kutsutud, sest ma olin eetris rahuliku näoga sel ajal, muidu oleks ilmselgelt kellegi ennast asendama leidnud :D Ja nii ma ei saanudki õele sünnaks enda tarkusi jagada, aga järgmisel aastal siis ehk, kui ta minu vanuseks saab.
Ja nii vist oktoober läbi saigi. Ei jõudnud midagi pöörast ega uut korda saata, sest oli vaja elu uuesti käima tõmmata ja asjad korda ajada, mis soiku olid jäänud.
Novembris muidugi otsustasin võtta osa Movember väljakutsest. Ma eriline vuntsifänn ei ole, seega otsustasin, et habet ei aja siis. Peale reisi muidugi pügasin ta talutavamaks, et veel jõuluvanaks päris ei peetaks, aga novembri lõpuks oli sama pikk jälle tagasi. Igatahes, sain vähemalt vastu peetud. Äkki järgmisel aastal suudan vuntsi ka siis lõpuni kasvatada. See muidu point ongi tegelt üldse, kui ma ei eksi :D

Samas tegin ma novembris veel ühe eksperimendi: nimelt ütlesin ma terve nädala peaaegu kõigele "jah". See tähendab, et nendele pakkumistele, mis ei olnud mulle kuidagi kahjulikud. Lihtsalt huvi pärast (olin vaadanud filmi "Yes Man" ja sealt sain siis inspiratsiooni natsa), et mis juhtub. Ausaltöeldes, ma soovitaks KÕIGIL seda teha ja mitte ainult mingi perioodi vältel! Mida rohkem sa elus "jah" ütled, seda enam lahedaid ja uusi asju sa koged! Mulle oli sellest väga suur abi, et selle ette võtsin ja nüüd ütlen tunduvalt rohkem "jah" igasugu pakkumistele. Ja tõepoolest, juhtub paremaid asju tänu sellele. Detailidesse ei hakka siin laskuma, aga soovitan soojalt seda teha. Aga muidugi mõelge enne, kas teatud pakkumised teile kahjulikud pole (kui keegi ikka teile heroiini pakub, siis jookske minema parem). Ja nädala sees joomised pole ka muidugi hea mõte, võib tööl kätte maksta järgmine päev. Seega, rohkem positiivseid kogemusi ja huvitavamat elu, öeldes rohkem "JAH"! Go for it! :)

Veel sai novembris käidud kahel kontserdil - 11. novembril Saku Suurhalli OneRepublicut kuulamas/vaatamas ja 29. novembril Sinilinnus M.O.P. järgi bounce'imas. Mõlemad kontserdid olid väga head. Republicu oma oli muidugi täiesti teistsuguse stiili ja kõige muuga, mida ma tavaliselt kuulan ja fännan, aga kuna oli võimalus tasuta minna, siis loomulikult läksin :) Igaljuhul jäime rahule kõik, täismaja ja jutud, aga kahjuks kontserdi lõppedes ja trolli peale minnes, otsustas üks segane autojuht meie nina all jalakäija sebral alla ajada, mis pani päris karmi põntsu kõigile meile. Siiani on kerge paranoia peal isegi rohelise tulega teed ületada sebral, sest ei tea iial, millal mõni lollakas otsustab eeskirju rikkuda.
Ei näinud selle kohta mingit kajastust ka meedias, seega ei tea, mis täpsemalt juhtus ja kuidas asi lõppes, aga jalg oli vist ikka päris puru kannatajal. Loodetavasti on nüüdseks terve juba. Seega olge liikluses endiselt ettevaatlikud!
M.O.P. aka Mash Out Posse live oli muidugi klass omaette. 100% hip-hop ja tõsine lajatamine! Sinilind on üldse lahe koht, peaks seda tihedamini külastama. Üle pika aja üks kontsert muidugi, mille pilet ma ostsin (tavaliselt kasutan tutvusi muidugi ;) ) ja mille eest ma oleks isegi ilmselt 3x rohkem olnud nõus maksma, sest see oli tõepoolest fantastiline. Super elamus ja samamoodi täismaja. Otsustasime vennaga enne live'i käia vetsus ja suitsul ka käbe ära, et siis saaks rahus nautida, aga muidugi suitsul olles otsustasid nad just lavale minna ja tagasi saali saamine suitsuruumi poolt oli täielikult võimatu. Kuidagi joppas ja sealsamas asuva baari taga olid uksed, kust siis lahke töötaja meid õue lasi ja siis läksime ringiga uuesti saali täiesti taha. Õnneks oli seal piisavalt ruumi, sest saal oli täiesti puupüsti täis ja poleks liikudagi saanud seal massi sees. Aga ega elamus seetõttu väiksem ei olnud! :) Polegi kunagi aru saanud, miks ronitakse sinna kõige suuremasse massi teineteise vastu hõõrduma. Ma pigem naudin kontserti tsipa eemalt, aga suurema liigutamis- ja hingamisruumiga. Live kestis mingi tunnijagu ja siis tulime sealt tulema.
Enne muidugi juhtus ka seal omajagu huvitavaid seiku. Tänaval suitsu tehes küsiti mult vennaga kokaaini niimuuseas näiteks. Ma ei osanud isegi midagi vastata talle, suht tummaks lõi see küsimus :D Mingi vene kutt visati välja, sest ta oli otsustanud, et ta on tippklassi MC ja ronis Criticali set'i ajal lavale ja haaras mikri. Turvad muidugi eemaldasid ta sealt ja toimetasid õue ning pidu jätkus.
Koju jõudsime umbes kella kolme paiku öösel ja siis rääkisime mu juures hommikul poole 7'ni vennaga juttu lihtsalt. Ei teagi, kuidas uni peale ei tikkunud. Igaljuhul, väga väärt elamus ja väga rahul jälle! :)
Novembris täitus veel lisaks 6 kuud karsklust. Endiselt parim otsus, mis teinud olen :)

Detsember jätkus töiselt, sest enne uut aastat tahaks väga palju asju kaelast ära saada, sest uude aastasse ei ole ju hea vanu asju kaasa võtta? Kuskilt nagu on kõrva jäänud selline asi. Ema sünnat sai tähistatud ja üle pika aja siis peaaegu kogu perega koos oldud (Aiki kahjuks oli puudu). Siis 5. detsembril sai käidud komandeeringus ehk siis kandsime raadios Järvakandist pidu üle. Traffic esines ja sain kõigilt autogrammid ka. Mitte endale, sest ma pole suurem fänn neil, aga sõbrannale, kes peab neist vähe rohkem lugu :P (Stig ja Silver käisid päev enne ka Soovikas intekal ja laulsid Für Eliset laivis ka seal muidu.) Peale pidu sai Kaiu mindud, sedakorda sõbra juurde, kus pole ka aastaid käinud. Väga lahe nädalavahetus oli igaljuhul jälle :)

Peale seda produktiivne töönädal jälle. Soovikas käis külas ka Artjom Savitski, kellega siis rääkisime tulevikust, muusikast, tema tegemistest ja paljust muust. Tre Raadio kodukal on võimalik järgi ka kuulata. Ma pole enne Artjomiga kohtunud, aga väga muhe inimene on. Jättis väga sümpaatse mulje :) Ma pole kunagi tundnud ennast väga mugavalt või vajadust artistidega ja avaliku elu tegelastega suhelda ja nö "lipitseda", aga tasapisi selle raadiotööga olen erinevate inimestega suhelnud siis eetris ja eetriväliselt ka natuke ja jätavad alati positiivse ja hea mulje õnneks :) Pole veel ilmselt ülbete artistide otsa sattunud :D Aga siiski edaspidi ei kavatse ka nendega igal võimalusel suhtlema minna kuskil üritusel. Las nad olla, neil ilmselt niigi piisavalt inimesi elavad kuklas ja pole mind sinna lisaks vaja, lihtsalt selleks, et ma teda võibolla tean natuke kuidagi :D Kui juhtume suhtlema, siis muidugi ei põgene ega varja ennast elueest, sest huvitavate inimestega ikka lahe rääkida :)

Nii, ja nüüd tänapäeva tagasi. Praeguseks olen tagasi Rakverest, kus sai 12. detsembril käidud üle pika-pika aja jälle (viimati oligi 2013 oktoobris vist). Tomil oli sünna (kes Toomast ei tea, siis üks mu väga-väga hea sõber) eelmisel nädalavahetusel, aga kuna me siis ei saanud kahjuks minna, siis otsustasime see reede külastada. Lisaks oli muidugi boonus see, et üks väga lahe ja hea bänd esines Rakveres siis just. Kära Kantsis ühesõnaga sai esimest korda ära käidud. Tavaliselt on see hard-rock pubi, aga aegajalt korraldatakse seal ka eriüritusi. Sedakorda siis "Digital Digital" nimeline bänd, kes Eestis esineb väga harva, kuigi on Eesti punt. Teevad live dnb'd ja VÄGA lahedalt! Esimest korda kuulsime-nägime neid 2013 märtsis, kui nad soojendasid Rock Cafe's Example'it ja hakkas meeldima. Aga kuna nad Eestis väga ei esine või siis kuskil väga piiri läheduses, siis oli see super võimalus tabada 2 kärbest ühe hoobiga - Tomi sünnat pidada ja nende live'i näha. Rakverre saime õnneks autoga ja tagasi ka. Live oli tip-top, aga kahjuks oli rahvast väga vähe seal. Muidugi need, kes olid, fännasid ja reivisid suurima rõõmuga. Enne bändi mängis nende üks liikmetest väga super head mussi ka. Breaks, dnb, dubstep jms. Polnud ammu sedasorti peol käinud ja Kära Kants on väga lahe koht, mõnus miljöö ja suht normaalne rahvas tundus ka olevat. Paar erandit muidugi oli, aga ei midagi hullu. Pärast live'i mõtlesime, et läheme Tomi juurde tagasi, sest kell oli juba mingi 3, aga siis jalad viisid rahvast millegipärast Mjau'sse. Nojah, sai siis see asutus ka kaine peaga külastatud lõpuks :D Polnud väga hullu midagi õnneks. Puhtjuhuslikult sain seal Oleg Grossi venna/õe-pojaga tuttavaks suitsuruumis. Tüüp tegeleb mingite CADCAM nimeliste asjadega, mis pidi igaljuhul väga tulutoov ettevõtmine olema. Iseenesest normaalne tüüp, kartsin algul muidugi, et tuleb plõksima vms, aga täitsa sõbralikult ja täiesti lambist hakkas rääkima muga seal, kuna olin üksi. Samas muidugi jättis sellise inimese mulje, kes raha nimel kõigeks valmis, aga eks see oli alkoholist tingitud tal. Oh well, ei kujuta ette, kas enam kunagi samasse ruumi satume, seega las ta olla ja las teeb oma asja edasi :D
Peale Mjau'd siis saime lõpuks Tomi juurde mindud kuidagi. Umbes 6 ehk jõudsime tuppa. Magama saime mingi 8 paiku alles ja 12 sai ärgatud. Seega, 4h und ja siiani üleval miskipärast :D Aga väga lõbus nädalavahetus jälle seljataga ja Tomi on alati hea näha, nagu ka teisi Rakvere homiesi, nagu Joonas ja paar Tomi sõpra veel, kellega olen suhelnud eelnevatel Tomi sünnadel. Lahedad inimesed kõik ja väga hea meel, et olen nendega tutvunud.

Nüüd on aga aeg sealmaal, kus vaja viimased paar nädalat veel pingutada, et enda asjad jonksu saada enne uut aastat, siis saab uuel aastal hakata uusi seiklusi planeerima :) Korraks käis mõte läbi, et tahaks minna Inglismaale uuesti, aga seekord kauemaks kindlasti. London vajab taas-avastamist ja tahaks põhjapoole ka minna, eriti Šotimaale. Kuid see on esialgu plaan ainult ja vaja uurida, kas keegi oleks nõus liituma ja siis midagi kindlamat paika hakkama panema ning raha koguma :) Seega, kes huvitatud, siis võib märku anda. Läheks teeks väikese seikluse sealpool. Õnneks keelega ei tekiks seal raskusi, nagu mujal Euroopas võib juhtuda :D

Selleks korraks igatahes kõik. Kuu lõpus teen ka väikese kokkuvõtte tervest aastast ja ehk panen kirja ka mõned plaanid, mis uuel aastal kindlasti teoks tahan teha :)

Nagu ikka, olge ilusad! :)