Friday, January 9, 2015

Aasta esimene!

Hola!

Vahepeal aastanumber vahetunud ja täheldasin, et peaaegu ka aasta täis, kui ma seda blogivärgendust tegema hakkasin. Võtsin küll eelmise aasta juba enam-vähem kokku, aga ilmselgelt väga palju isiklikke asju jäid sealt välja. Ei hakka neid nüüd siia ka panema, aga ütleme nii, et igaüks ilmselt sellise aastaga toime poleks tulnud. Sai käidud täiesti põhjas ära põhimõtteliselt ja sealt siis tugevamana tagasi tuldud, kui lühidalt kokku võtta kõik. See oli muidugi totaalne lagi, kui oleks ennast peaaegu ära tapnud putukamürgiga, aga see kogemus siis panigi kõike siin elus teisiti hindama ja lõpuks suutsin ennast kokku võtta, et enda eluolu parandada. Nüüdseks on huvitav ja kaootiline aasta seljataga ning aeg siis uus aasta veel huvitavamaks ja kaootilisemaks teha! Miks kaootiliseks? Ikka selleks, et ei muutuks liiga mugavaks ja oleks põhjust pingutada, et ennast arendada ja paremaks muuta loomulikult. Ilma tõusude ja mõõnadeta pole elul midagi pakkuda. Ja kui liiga kaua järjest tõusuteel olla, siis tuleb ka valusam langus. Seega, mõistlikum on aegajalt elu üle kontrolli kaotada ja siis see uuesti korda seada. Muidugi mitte lasta täiesti tuksi minna, see pole üldse tore :D Tasakesi, et kõik oleks siiski kontrolli all, aga et "elu" mõistaks, et tal on ka aegajalt siiski sõnaõigust :D

Igatahes, aasta vahetus mul koduselt põhimõtteliselt. Olin ammu juba mõelnud, et ma ei viitsi kuskile linnapeale lammutama minna, kuna pole enam üldse sellise tegevuse vastu huvi. Ülerahvastatud ja umbsed klubid/pubid ei tõmba kuidagi ja rahakotile ei mõju need ka muidugi väga hästi. Seega, korraldasin kodus väikese istumise enne ja pärast südaööd. Päeva muidugi veetsin raadios, kuna oli vaja Aastavahetuse erisaade teha, nagu traditsioon ette näeb. Aga aastavahetus on minu jaoks nagu selle võlu kaotanud nüüdseks. Järgmine kord ilmselt vaatan ilutulestiku ära ja keeran üldse magama ära, miks ikka enda organismi piinata, et hommikuni üleval passida ja jaurata teiste pidutsejatega? Seekord oli üldse mingi kühvel, et öösel 1-2 ajal hakkas pea täiega lõhkuma ja siis pandi muusika ka veel omajagu kõvaks ja loomulikult hakati siis sellest üle laulma veel. Purjus inimeste värk noh, teadagi. Ei viitsinud päris party-pooper ka olla ja tõmbusin enda tuppa natukeseks, kuniks valu järele annab. Lõppkokkuvõttes olin poole 8'ni hommikul üleval, sest mingihetk rahunes asi maha ja siis keerati muss vaiksemaks ja hakati omavahel suhtlema ka (normaalsel toonil, mitte üle muusika kisades). Igaljuhul oli täitsa chill, kui tagantjärgi mõelda. Üksinda oleks vist eriti masendav olnud :D Aga rohkem ei tee. Liiga vana, et selliseid pinnapidusi korraldada. Kui mulle endalegi juba hakkas ajudele, siis mis vaesed naabrid veel pidid tundma? :D Mõned aastad tagasi oleks see mõte mul vist olnud kõige viimane, mille pärast muretseda, aga nüüd on kuidagi tähtsam. Love thy neighbour, and all that. Igatahes, enam ei viitsi. Mõtlen mingi muu huvitava tegevuse järgmiseks aastavahetuseks pigem, kui mingi joomingu korraldamise, kus ise olen kaine :D

Paar päeva peale aastavahetust tegime ka väljasõidu Pärnusse, kus toimus siis Tre hilinenud jõulupidu. Alustasime kolmekäigulise õhtusöögiga Cafe Grand'is, kus siis inimesed tutvusid omavahel, sest meil siiski üle Eesti inimesi tiimis. Kõik muidugi kahjuks ei saanud tulla, aga valdav enamus oli siiski kohal. Veendusin jälle, et meil on siiski väga lahe kollektiiv ja peaks tihedamini nendega kokku saama. Pärnu kolleegidega suhtlen peamiselt telefonitsi või maili teel ja teisi muidugi näen kas igapäevaselt või siis erinevatel üritustel, aga sellist olukorda, kus kõik koos ühes kohas on, juhtub väga harva. Kord-kaks aastas võib-olla ainult kahjuks. Siit järeldus, tuleb tihedamini Pärnus käima hakata :)
Igatahes, pärast söömist külastasime Pärnu Tre Raadio stuudiot ka, mis asub Endla Teatri ruumides. Ma polnud sinna veel jõudnudki ja peab tõdema, et väga mõnus atmosfäär on seal. Võimalik, et see tulenes ka sellest, et ma olen 6 aastat teinus ühes ruumis saadet ja olen sellega nii ära harjunud (või sellest tüdinenud), et väike vaheldus kulus marjaks ära. Õnneks muidugi erinevad välistuudiod aitavad ka rutiini murda, aga samas tahaks ka põhistuudios natuke vaheldust. Mõtted igatahes on kõigil olemas, mida muuta, vaja ainult reaalsuseks teha :)
Peale stuudiokülastust läksime siis edasi natuke aktiivsema tegevuse peale - bowling. Perona bowling on meil koostööpartner ja panime endale siis 4 rada seal kinni. Moodustasime 5-liikmelised meeskonnad ning läks mäng lahti. Meil on kõik õnneks sellised inimesed, kes pole väga kõvad käpad bowlingus, seega oli kõigil rõõmu ja lusti kui palju, sest healjuhul korra aastas saab käidud niisama veeretamas. Iga strike võeti vastu aplausiga ja ka vähemad punktid väärisid rõõmuhõiskeid - ikka selleks, et tuju kõigil hea oleks :) Nii peabki. Erinevad meeskonnad muidugi elasid ka teistele kaasa. See meeskond, kus mina olin, võitis esimese ringi igatahes. 3 mängu jõudsime teha ja võitjad olid erinevad mu mälu järgi vähemalt. Kõik rahul :)
Aga kell 9 läksid siis meie teed osade inimestega lahku. Osad inimesed läksid kodudesse ära, sest palju vaja sõita. Aga mina ja osad inimesed veel jäime natukeseks veel Pärnusse. Läksime istusime ühte pubisse (C.F. Hahni Pubi) ja nautisime niisama head seltskonda ja rääkisime juttu. Huvitav fakt: see maja, kus see pubi asub, kuulus kunagi sellelesamale Hahnile, kes lõi Pärnus esimese Karsklusklubi või miskit taolist. Päris tugev iroonia :) Igatahes niimoodi lõppes ka siis meie väljasõit Pärnusse ja tulime lõpuks koju ära. Tegin kiirelt veel sutsu tööd ja siis keerasin magama. Paari tunni pärast oli aga sõber uksetaga, kes käis kuskil Suurt Papat kuulamas-vaatamas ja vajas öömaja. Seega, rääkisime poole 7'ni hommikul juttu, nagu kombeks :D

Uus nädal algas töökalt, mis sai kiirelt ka otsa, sest suutsin haigeks jääda. Õnneks mu haigused pikalt ei kesta, aga tavaliselt lööb see mind suht jalust maga, kui ligi pääseb. Seekord ka siis 2 päeva hingata ei saanud normaalselt, sest kosmiline nohu ja köhahood ka lisandiks. Nüüdseks on olukord normaliseerunud õnneks. Ja kõige tipuks on kass, kes oskab ainult magada ja siis ärkveloleku aja kaost kokku keerata. See ei suuda kuidagi paigal püsida. Ja kui olen tubade vahelt ukse kinni pannud, et ta mu jäsemeid otsast ei näriks/kratsiks ja saaksin natuke arvutiga midagi teha, siis suudab ta mingi jama kokku keerata lähima 10 minutiga. Ei jõua juba ära oodata, mil ta suuremaks kasvab ja maha rahuneb... Seni pean ta terrori all kannatama. Kellel soovi, võib tulla külla, et temaga mängida, ma ei jaksa seda teha terve päev :D

Vsjoo selleks korraks. Tahaks midagi ägedat teha, seega võite mingi challenge'i mulle välja pakkuda. Või mõne raamatu, mida lugeda. Ei viitsi tühja vegeda. Kui kellelgi on mingi huvitav mõte, mida ta tahab ise teha ja vajab kaaslast, siis olen ma ka muidugi käpp võimalusel :)

Carry on ja olge ilusad! :)