Thursday, December 31, 2015

Aasta viimane taaskord.

Hei-hoo!

2015 siis täitsa edukalt üle elatud. See aasta õnneks läks isegi üllatavalt sujuvalt, aga samas oli ikka täielik rollercoaster! Proovin siis kuidagi adekvaatselt kokku võtta kõik selle emotsioonide ja tegemiste hunniku, sest väga korralik pudru ja kapsad on mul see ajajoon praegu.

Aasta esimene pool möödus vägagi töiselt siin Eestis, kuigi sai ka korraks Lätti põigatud, et sealne Skrillexi esinemine orgunnitud saaks. Endiselt on veebruar meeles, kui üks 100% õnnestunud kaos :) Ed Sheerani kontsert oli samuti väga võimas. Sel aastal sai üldse võimalikult paljudel live'del ja festivalidel käidud, mis on meeldiv, kuna järgmisel aastal see number jääb vägagi väikseks. Samas ootab järgmisel aastal täiesti teistsugune elamustepagas, seega on endiselt kõik tasakaalus. :)
Päris korralik kogemus oli ka peaaegu kogu raadio haldamine. Vastutus oli väga kõrge ja mingi aja see istus mulle 100%, sest ma sain vajadusel kõik niimoodi orgunnida, nagu vaja oli ja mõned asjad liikusid kohati kiiremini. Pikapeale muutus see aga liiga rusuvaks ja kogu mu elu käis raadio ümber, mistõttu ei suutnud ma seda enam lõpuks teha ja otsustasin midagi täiesti teistsugust teha. Ja noh, osutus parimaks otsuseks, mis ma üle pika aja teinud olen!

Ma ei väsi vist korrutamast, kui vägev Jaapan on ja kui vabastav tunne see on, kui sa astud oma mugavustsoonist välja ning elad täiesti teises keskkonnas ja kultuuris. Ma kogesin seda praegu ainult 2 kuud, aga see muutus mulle nii koduseks, et ma ei ole osanud siin Eestis praegu kuidagi olla ja kõik tundub kuidagi vale. "Kodu on seal, kus su süda on!" ja tundub, et mu süda on hetkel Jaapanis. Ei, ma ei leidnud sealt endale mingit naist. Ma lihtsalt armastan Jaapanit ja Aasiat üleüldse. Olen aastaid tahtnud sinna sattuda ja ega keegi teine seda sammu ei tee sinu eest, kui sa ise. Siit ka soovitus kõigile, kes tahaks midagi muuta enda elus, aga ei suuda kuskilt alustada: esimene samm on kõige raskem! Pärast seda läheb ludinal, eriti kui see on reaalselt vajalik su eluks. Asjad lähevad alati nii, nagu peavad. Kui ei pea nii minema, siis pärast esimest sammu polegi enam vaja kaugemale astuda, aga vähemalt sa astusid selle sammu! Parem saada konkreetne vastus (isegi kui see on "EI") kui jääda hiljem mõtlema, et mis oleks võinud juhtuda. Seega, kui tunned, et tahad mingit muutust ja tead ka mingit umbkaudset sihti, siis astu esimene samm kuskile poole, sest tavaliselt otseteed sihini on palju keerulisem leida kui kaudset. Iga samm viib lähemale! :) Ja nüüd marss unistusi täitma! ;)

Puhkus Eestis on möödunud ka selliselt väga loiult. Aga noh, Jõulud on nagunii selline uimane aeg, kus sööd ja magad peamiselt. Õnneks sain Jõuludel näha ära kõik inimesed, keda tahtsin näha. Sai ka isegi klubis käidud ja Smilersi selle aasta viimane live ära nähtud. Seltskond oli ka muidugi väga hea, seega suur aitäh kaasosalistele! :) Väga palju olen maganud mingil põhjusel. Ilmselt pingelangus, sest Jaapanis on siiski pikad tööpäevad ja 6 korda nädalas, et lõõgastumiseks palju aega ei jää. Samas tunnen ise ka, et ei oska puhata, mingit tegevust koguaeg vaja, aga eks pean ära harjuma sellega, et iga paari kuu tagant saab puhata. Eestis suhteliselt harjumatu nähtus olnud. :)
Rääkides puhkusest, siis vist olen maininud, et nüüd pikka aega Eestisse ei naase. Enne augustit ei ole plaanis siia tulla, sest kavatsen võimalikult palju Aasiat avastada. Märtsis peaks olema esimene puhkus järgmisel aastal ja hetkel on valikus kas Kambodža või Filipiinid. Või Bali. Või Vietnam. Või mis iganes paradiisiriik, sest mu elu on lihtsalt uskumatu hetkel ja ma poleks eales osanud arvata, et ma pean tulevikus valima, kuhu ma puhkama minna saan! :) Igaljuhul, oma sünnipäeva veedan paradiisis sel aastal, aga kahju ka natuke, et osasi sõpru sinna ei saa organiseerida... Ehk kunagi õnnestub. :)

Vot siis, selline aasta olnud. Miskit jäi kindlasti kirja panemata, aga nagu ütlesin, siis oli suht kaootiline aasta. Samas, täitsin kõik oma eesmärgid, enamik oma plaanidest sain ka täidetud ja ühtteist jääb ka uude aastasse. Uuel aastal saab olema kindlasti palju häid üllatusi varuks ja ka takistusi, aga ega me muudmoodi ei arenegi. Soovin siitpoolt kõigile ka siis suurepärast vana aasta lõppu, keda ma ehk täna päriselt ei näe! Olge kõik terved ja ilusad ning eeldatavasti kohtume aastal 2016! :)
Nägemist 2015 ja BRING IT ON, 2016!

Monday, December 21, 2015

Lennujaamad sakivad.

Rohkem polegi midagi öelda. Keegi võiks juba teleporteri leiutada...

Sunday, December 20, 2015

Esimese etapi lõpp.

Hei!

Kaua aega jälle möödas viimasest postitusest. Suht rutiin sees ja siis ei jõua nagunii kõike uut avastada, seega pole ka olnud väga põhjust kirjutada. Nüüd on aga aeg sealmaal, kus tuleb jälle kohver pakkida ja hakata puhkusele sõitma :)

Loomulikut peab jõuludeks koju tulema. Ma usun, et õde ja ema veaks mu ise siit koju kui ma ei tuleks, aga pigem soovin ise ka ikka tulla Eestisse. Sõpru näha, pere näha, kinke tuua ja igatsen kõiki jubinaid ka, kes mu ellu tekkinud on. :) Seega, juba teisipäeval tõstan jala jälle kodumaa pinnale ja pean hakkama graafikut sättima, et kõik vajalikud inimesed ära näha ilusti. :) Grupiviisilisi vastuvõtte on ka võimalik broneerida, seltsis segasem! :D

Aga mis siin kolme nädala jooksul siis toimunud on? No peamiselt muidugi ikka töö. See ei lõppe veel niipea, sest endiselt on palju teha ja veel rohkem ilmselt ümber/uuesti teha, mis ei tekita eriti rõõmuhõikeid minus ega kelleski teises. Nüri värk, aga tegema peab ära nagunii, seega anname minna. Aga seda alles uuel aastal ja siis läheb raudselt ülikiireks, sest ametlikult peaks märtsis laev Saksamaa poole sõitma hakkama... 45 päeva merel oleks vist päris julm kaasa loksuda ja tööd teha! :D Samas palk on hea ja kulutusi pole, mis ilmselgelt olekseriti superluksvariant, aga me nagunii ei saa kaasa, sest uus laev juba ootab. Jep, endiselt plaanin siia pikemaks ajaks jääda. Siin on vapustavalt hea ja ma tunnen ennast siin, nagu ma oleks õiges kohas. :) Muidugi on kahju, sest sõbrad ja pere jäävad kaugeks ja seda Eesti lendu ma ei taha kohe kindlasti endale väga tihedaks tegevuseks võtta, sest see on ülemõistuse kohutav, aga igatsus tekib siiski. Siiski, võimalus on olemas ja lahenduse leiab alati.

Veel niipalju, et mul oli 16. detsembril viimane tööpäev, sest laev läks "seatrial"-le, ehk siis testiti, kas kõik toimib nii, nagu peab ja sinna ei võetud kõiki töölisi kaasa, seega saime hinge tõmmata enne kojulendu ja tuulutada ennast. Noooo, mõni võttis seda tuulutamist muidugi vääääga hoogsalt ja seetõttu oli kolmapäeva öösel terve Nagasaki peal igasugu probleeme. Nii eestlaste, poolakate kui ka teiste poolt. Ühesõnaga, korralik kaos toimus ja sellest tekivad ka kindlasti väga karmid ja teistsugused reeglid uuest aastast. Suur osa poolakaid ja muid eurooplasi, kes ühes firmas töötasid, tagasi ei saa, sest nende firma töötajad on siin 3 korda vargustega vahele jäänud (juveelid, tööriistad ja TRAMM!!!). Loodetavasti tuleb nende asemele normaalsem grupp inimesi, aga eks aeg näitab seda. Vahel võib ka halvemini minna. :D

Tuleviku kohta ei oska midagi ennustada, peale selle, mis juba öeldud kindlalt on. Näiteks saab uuest aastast korterisse, mis on parem variant kui hotellis elamine! :) Kolleegid, keda võib juba isegi sõpradeks kutsuda, on ka õnneks lahedad inimesed, mistõttu saab see kooselu ilmselgelt huvitav olema. :D Kahjuks muidugi kõik kolleegid tagasi ei tule, millest on kahju, sest lahedad inimesed meil firmas. Aga ega sundida ei saa kedagi ja paaril ootab ka Kaitsevägi läbimist. Edu igaljuhul neile nende tegemistes ja küll me veel kohtume! :) Olen siin täheldanud, et maailm on siiski kohati päris väike ja tuttavaid leidub pea igas maailma otsas, seega mine sa tea, kus kellegagi võib jälle kokku põrgata täiesti kogemata.

Käisime siin kahe kolleegiga ka väikesel seiklusel teises linnas, mis on Jaapani suuruselt neljas. Fukuoka on nimeks ja kutsutakse seda "Jaapani Las Vegaseks". Kasiinod on siin küll teistsugused ja väga palju on üldse illegaalne, seega sellist vaatepilti muidugi polnud, nagu filmides Las Vegase kohta näeb, aga siiski oli see linn midagi sellist, mida pole varem kunagi näha saanud! Rongi pealt maha astudes oli paari minutiga naeratus näol, sest kogu see miljöö ja sagimine oli kuidagi väga positiivne ja lahe! Jaapanis on ka selline asi, nagu "Winter Illumination" ja Fukuoka võtab ka sellest osa. Põhimõtteliselt iga linn korraldab väga võimsad kaunistused tuledega ja neid on linna erinevates kohtades võimalik siis vaadata. Rongijaamas oli kohe üks, mille taustal sai ka muidugi kohe pilti tehtud, aga teisi kohti kahjuks näha ei jõudnud. Ehk järgmisel aastal õnnestub rohkem selle linnaga tutvuda, sest seal on poode ja igasugu muid tegevusi niiiiiipalju, et läheks vähemalt nädalat vaja seal ja väga suurt rahapatakat! :D Seekord oli mul üpris säästlik tripp, aga edaspidi lasen täie raha eest seal! :) Veiko ja Joosepiga sai mööda linna kammitud, shopatud (sain sealt paar kinki ka kodumaale toomiseks) ja huumorit tehtud ja jäime kõik väga rahule ning uuel aastal jääb see raudselt üheks sihtkohaks veel! :)

Ilmselgelt olen kirjutades kasutanud palju emoticone, seega võite kindlad olla, et ma olen rahul enda eluga siin. Praegu ei vahetaks ma seda mitte millegi vastu, sest Aasia kultuur ja elu on hoopis teistsugune kui Lääne oma ja seda igatepidi paremas mõttes. Siin olles olen ma märganud, millised matsid ja ebakultuursed inimesed on suures osas Euroopas. Loomulikult on erandeid, aga siit on tekkinud väga hea võrdlus hetkel aktuaalsete teemadega, mida juhib muidugi see massiimmigratsioon Euroopasse. Ütlen täiesti ausalt, et kõik eurooplased, kes siin vihkavad pagulasi ja löövad neid kõiki ühe kaikaga, siis ei tohiks need inimesed mitte kunagi enda jalga Aasiasse tõsta, sest see on lausa rõve, mis siin eurooplased on kokku keeranud! Kui sa nõuad, et võõrad sinu kultuuri ja harjumuste järgi tantsiks, siis tee palun seda ise ka, kui sa oled kuskil mujal! Silmakirjalikkus on ikka igavesti nõme asi, nii et ära näita näpuga, kui sa ise süüst puhas pole! That's it!

Aga homme, 21. detsembril, on siis mind ootamas jälle 15000 kilomeetrit lendamist ja mitu-mitu tundi lennujaamades passimist (pikim on 8h Frankfurtis. Loodetavasti saan linnapeale ka minna vahepeal), et jõuda koju ja näha pere ja sõpru. Olge valmis, rääkida on palju, mida ma siia pole kirja pannud! :)

Pilte saab vaadata SIIT!

Aasta lõpupoole teen ilmselgelt jälle kokkuvõtte ka mööduvast aastast, seega hoidke silmad lahti! :)
Olge ilusad, head 4. adventi ja kaunist jõuluaega ka kõigile! :)