Saturday, November 28, 2015

Kirumine ja värki...

Puiaka!

Nõnda, kuu aega Jaapanis oldud ja võiks vahepeal väikese vahekokkuvõtte ka teha siis jälle :)
Elu on tegus olnud. 6 päeva nädalas tööl ikkagi ja pikad päevad, siis pole kahjuks väga seda avastamise aega kuigi palju olnud, aga ühtteist olen siiski näinud. Oleme siin kolleegidega linna avastamas käinud, söönud kohalikke toite ja võrrelnud asjade hindasi Eestiga. Eestis on enamik tarbekaupu ikka kohutavalt ülehinnatud! Elektroonika ja riided/jalanõud on siin ikka palju odavamad kui Eestis ja mujal Euroopas. Ilmselt transport siia on kõvasti odavam või siis eestlased panevad rämedat juurdehindlust, et rohkem pappi teenida. Ja valik Eestis on siinsega võrreldes palju väiksem ka. Igaljuhul hakkan siit endale paljusi asju soetama, mida eluks vaja läheb :)

Tööst ka siis natuke. Endiselt pole midagi rasket minu jaoks, aga paras jant on koguaeg. Natuke väsitab ja põlved hakkavad tunda andma sellest kükitamisest ja põlvitamisest, sest koguaeg vaja peadpidi kuskil kapis olla ja põrandaligi mingeid torusi isoleerida. Tore on veel see, et endiselt pole kindel, kas sellel tööl ka mingit mõtet on, sest väga palju jamasi koguaeg torudega, mis on jaapanlaste paigaldatud ja kui jamad ei lõppe, siis peab üldse uuesti torud panema ja läheb kõik algusest peale ka meie jaoks. Tööde järjekord on siin täiesti paigast ära, aga ega keegi sellest välja ei tee ja ei võeta kuulda ka. Tulemus on see, et meie, isoleerijad, saame korralikku jantimist tunda, sest ilmselgelt pole piisavalt ruumi, et tööd normaalselt teha saaks. Aga mis seal ikka, tööd on vaja teha ja kui isegi läheb algusest peale, siis on tööd kauemaks :D Eks see ole kaheotsaga asi, nagu ikka. Moraal ja motivatsioon muidugi natuke kannatavad, kui pead tegema tööd, millel ei tundu eriti mõtet olevat. Eriti keeruline on muidugi töödata, kui koguaeg pead püsti tõusma ja töö katkestama, et kedagi mööda lasta, sest igalpool on mingid materjalid ees ja kitsad kohad jne. Ehk siis pole võimalik rahulikult otsast lõpuni midagi teha, koguaeg segatakse ja peab pooleli jätma midagi ja siis lõhutakse üldse su kätetöö ära, sest keegi idioot otsustas, et on hea mõte isolatsiooni peale astuda, et kõrgemale ulatuks ja siis tee uuesti jne jne jne. Närvid on natuke läbi :D :D Uuest aastast igaljuhul peaks olema vähem inimesi tööl ja just poolakad ja leedukad (kes on ühed suurimad töllerdajad ja siiberdajad), sest nende firma töölised otsustasid purjus peaga siin mingit juveeliröövi korraldada ja terve firma saadetakse minema seetõttu. Idioodid. Neil on üldse mingi eriti nõme komme kõike varastada. Panid isegi mu vihmavarju rotti, kuigi oli suht hästi ära peidetud. Nagu mingid narkokoerad, kes tunnevad ripakil asjade lõhna ja siis varastavad ära. Tööriistu ja paljusi asju veel panevad piistu. Õige ka, et nad minema saadetakse, sest enne neid olevat siin olnud kõik täiesti korras ja jamasi polnud.
Ja tagatipuks ei suutnud nad tõprad ühte laeplaati korralikult kinnitada ka ja sain sellega vastu vahtimist, mistõttu mul nüüd esihambast kild väljas. Bastards! Ja jaapanlastest ei saa ma üldse midagi aru, neil puudub täielikult loominguline mõtlemine ja nad teevad ainult seda, mida neil teha kästakse, ei midagi rohkemat. Kui öeldakse, et jaapanlased on väga suured ja asjalikud töötajad, siis vaidlen vastu. Nad oskavad ennast sellisena lihtsalt NÄIDATA! Tegelt on nad lihtsalt robotid ja korralikud loodrid segamini, sest kvantiteet tundub olevat neile tähtsam kui kvaliteet.

Nii, sain natuke pingeid maandada nüüd. Edaspidi peaks olema kõik normaalne jälle ja ehk õnnestub ka kohalikke vaatamisväärsusi näha. Siinsamas lähedal on paar toredat saart, kuhu tahaks minna mingihetk ja loomulikult on siin väga palju lahedaid suveniire, mida peab tasapisi ostma hakkama, sest kolme nädala pärast juba Eestisse puhkusele ja siis tühjade kätega ometi ei saa minna ju :) Magneteid peab kilodes ostma vist juba :D Väike puhkus ei tee paha ja igatsen ka Eesti sööke natuke, kuigi siinsed toidud on ka täitsa mõnusad ja ka tervislikud. Kaalu mul muidugi pole, aga loodetavasti olen miskit nüüd juurde ka võtnud :D Jooksmisest tunnen endiselt puudust, aga tavaliselt peale tööpäeva ei jõua ühtegi üleliigset liigutust teha enam, seega on see kahjuks unarusse jäänud... Ilmad pole ka enam kõige ilusamad. Vihmased ja tuulised, aga õnneks miinuseid siin ei tule veel niipea, kui üldse. Uuel aastal peab miskit soojemat vast selga tõmbama alles, praegu ajab pusa ja nahktagiga täitsa edukalt läbi :)

Praegu vist rohkem polegi muljetada. Pildid on Facebookis, mis vahepeal teinud olen ja üldiselt olen siin ennast suht mõnusalt sisse elanud. Viimane aeg nüüd ka keelt õppima hakata, sest endiselt ei ole inglise keelega siin suurt midagi teha. Aga jaapani keel ei taha ka nii kergelt külge hakata veel, aga võib-olla lihtsalt kardan ennast lolliks teha kuidagi :D Kui sellest hirmust üle saan, siis läheb kõik juba libedamalt :)
Varsti kirjutan jälle, äkki õnnestub miskit huvitavat külastada ja kogeda.
Vahepeal täitus ka poolteist aastat kainena olemisest, seega elu on lill! :)

Olge ilusad! :)

Saturday, November 7, 2015

Jaapan hakkab koduseks muutuma...

Howdy!

Nädal möödas jälle siinpool maakera. Olen ennast täitsa hästi sisse suutnud elada siin ja ausalt, Jaapan on üks väga äge riik, kus elada, kuigi mitte midagi aru ei saa, mis mida tähendab ja keegi mind ka väga ei mõista :D Lisaks on jaapanlased suhteliselt vaiksed, eriti kui nad inglise keelt räägivadki, sest võõras keeles ei julgeta ju tavaliselt kõvasti rääkida. Aga see selleks, eks kõik tuleb omalajal ja ilmselt saan ma enne jaapani keele selgeks, kui jaapanlased siin inglise keelt rääkima hakkavad :) Keel on neil üldse selline, et isegi kuulates ei saa miskit kõrva taha panna, sest ütlevad kõike soravalt ja laused sulavad kohati kokku, seega raske meelde jätta, mis mida tähendama peaks... Aga nagu sai mainitud, siis jaapanlased on viisakad ja abivalmis, sest nad teavad isegi, et nende keel on pagana raske välismaalastele. Käed-jalad otsas, saab lõpuks ikka kuidagi selgeks tehtud, et tahad kuldset Marlborot, seda pikemat pakki :D
No ajab ikka segadusse küll, eksole?! :D

Rääkides poodidest, siis siin on elu ikka vägagi odav. Toit, riided, tehnika - kõik mitu korda soodsamad, kui Eestis. Muidugi omajagu raha kulub ka sellele, et ostad midagi süüa väljanägemise järgi ja see osutub konkreetseks solgiks ja viskad ära. Ikka juhtub :D Hotellis pole kööginurka ka, seega ei saa ise süüa teha ja pean praegu valmistoitu ostma. Uuel aastal ostan väikse pliidikese ja potid-pannid, siis saan ise teha süüa.
Aga nälga ei jää - nuudlid ja sushi on alati kindlapeale minek ja salatid on ka siin täitsa maitsvad. Hotellis saab hommikusööki ja lõuna töö juurest, niiet õhtuks põhimõtteliselt haaran siis kas sushi või mingi salati ja ongi korras :) Pulkadega söömise olen nüüd täitsa käppa saanud ka muidugi.

Päevad on siin tööajal pikad, nagu ennist mainisin ja seetõttu õhtuks ikka päris laip olla ning kell 10 tavaliselt keeran magama ära juba. Palk on muidugi ka vastav tänu sellele :) Mul juba korralik nimekiri, kuhu kõik plaanin selle raha investeerida ja enda tervis on esikohal muidugi :) Ja kuna siin on tehnika väga-VÄGA odav, siis ilmselt soetan siit ka ühtteist vajalikku, mis Eestis maksaks 2-4x rohkem... Ilmselt on must saamas varsti mingi muul, kes hakkab tellimusi Eestisse tegema :D Isegi postiga saates tuleks kõvasti odavam, kui Eestist osta. Eks mingiaeg hakkan ülevaadet ka tegema ja siis vaatab, kas keegi miskit soovib :D Paari inimest kindlasti tean, kes soovib ühtteist siit endale hea hinnaga :)

Harjumatu on veel see, et tänu ajanihkele on keeruline kodustega suhelda, aga õhtul paar tundi ikka õnnestub leida selleks, et Facebookis chattida :) Veider muidugi on, et kui ma magama lähen, siis Eestis alles tööpäev käimas ja kui ma ärkan, siis teised hakkavad alles magama sättima. Mingil veidral põhjusel ei keerata siin Jaapanis kella ka, seega kevadel muutub ajavahe ainult 6-tunniseks, mitte 7 :D
Varahommikune teekond hotellist sadamasse.


Uhke purjekas, mis teeb vahel ringe ka :)
Sealt sadamast saab ümbruses asuvatele saartele ka liikuda muide :)

Jaapanlastele meeldib järjekorras olla igalpool :D Sealt läheb praamiga tööle siis.



Väga-väga palju on siin avastada, mida on raske saavutada ühe vaba päevaga nädalas ja üldiselt kipub nädalavahetustel siin ka sadama nüüd edaspidi, seega ma ei kujuta ete, mis juhtuma hakkab. Ma muidugi plaanin siia pikemaks jääda tööle, seega avastamata ei jää kindlasti :) Lennupiletid lähiriikidesse ei maksa ka praktiliselt midagi, alla 400€ saab edasi-tagasi pileti näiteks Balile või Kambodžale ja 500€ 20 päeva hotellis elada rahulikult. Seega, kui keegi mõtleb, et Eestist on siiber, siis siiakanti soovitan raudselt tulla! Siin ei toimu mingeid sõdu ega muid konflikte, aastaringselt on suhteliselt soe, loodus on ilus, inimesed on sõbralikud ja elukvaliteet on kõvasti kõrgem! Mina olen väga rahul igatahes enda otsusega. Elada tuleb ikka nii, et oleks millestki oma lastele ja lastelastele pajatada ka, mitte ainult sellest, kui raske Eestis elada on ja kuidas sa koguaeg tööd rügasid teha, et pere toita ja mitte võlgu jääda... Mitte kuidagi ei kipu Eestisse tagasi elama, vähemalt mitte niipea. Pikas perspektiivis ilmselt tulen tagasi sinna, aga eks näis, mis elu toob. Tahaks endiselt väga palju reisida ja erinevates riikides elada, töötada, kogeda sealset kultuuri ja kombeid jne. See on kõik väga lahe ja kohtab väga palju erinevaid inimesi. Siin Jaapanis on väga kirju seltskond ja ma pole veel kõigiga tuttavaks täitsa saanudki... Peaks ilmselt rohkem väljas liikuma, aga küll jõuan. Praegu see väsimuse periood, aga kui juba rutiin sisse tuleb, siis võib vahel õhtuti ka väljas kondamas käia ja värki :)

Pimedas paistab see tramm eestpoolt nagu Minion välja :D
Väga palju infot lendab koguaeg peale, seega ma ei suuda kõike kohati meelde jätta, mis siin naljakat toimub, sest konteksti on vaja ja seda ei saa nii hästi siin edasi anda. Igatahes on väga lahe!
Ja olgu tänatud see tundmatu Jaapani härra, kes laupäeval töölt tulles praami järjekorras vihma käes oodates otsustas mind oma vihmavarju alla võtta! :D Arigato!

Seekord kõik. Homme (pühapäeval) lähen natuke avastama jälle, seega pildimaterjali saan lisada siis Facebooki jälle :) Võib-olla teen ka mingi lühikokkuvõtte seiklemisest siia, seega hoidke silma peal!
Olge ilusad! :)