Saturday, March 10, 2018

Viimast päeva 30!

Oy!

Eluke siinpool on täitsa ilus. Võtan viimase nädala põgusalt kokku ja siis räägin ka natuke muud juttu, mis toimunud ja peas mõlkunud.

Tööle pole endiselt muidugi saanud, sest siin peab lihtsalt hunniku erinevaid koolitusi läbima, et kaevandusse tööle minna. Nüüdseks oleme läbinud 4 erinevat koolitust: basic scaffolding, confined spaces & gas testing, fire & emergency ja working in heights. Järgmine nädal peaks veel miski koolitus olema, aga selle kohta pole veel täpsemat infot saanud. Põhimõtteliselt oleme me praeguseks nii tellinguehitajad kui ka päästekommando. 😁 Need koolitused oleks muidu päris kena kopika maksnud, aga õnneks tööandja maksis need esialgu ise ära ja eks siis tulevikus vist arvestatakse palgast maha. Tunne on selline, et tahetakse meid kohe supervisoriteks teha, aga noh, kahtlen selles. 😁 Siiber on muidugi ees nendest koolitustest, aga bürokraatiast mööda ei saa sellel alal, seega kannatame ära ja siis lähme ränka pappi kokku kraapima kuskile 50-kraadisesse "mis-iganes-kaevandusse". Tõotab huvitavat kogemust taaskord. 😊

Nii, muud juttu ka siis natuke. Paljud on ilmselgelt arvamusel, et siin on kallis elu ja peab väga palju raha kaasa võtma ja mida kõike muud. Tegelikult, kui oskad targalt majandada ja kohe näpud püsti põlvini merre ei jookse, siis saab siin ka suhteliselt väheste vahenditega hakkama esialgu. Suitsetada on siin muidugi VÄGA kallis. Alkohol maksab natukene rohkem kui Eestis, aga seda ainult siis, kui osta väikestes kogustes. Söök on laias laastus sama ja kohati odavam isegi kui eestis. Aga kui ükskord tööle saab, siis on vahe märgatav.  Majutusega on muidugi alguses kõige keerulisem, seega ideaalis soovitan kõigil tulijatel kellegi tuttava juures crashida, sest muidu lihtsalt maksaks ennast pankroti äärele. Endiselt olen ma südamest tänulik, et Sirli ja Isaac meid nii lahkelt Mandurah's vastu võtsid ja tänu neile oleme ka siinsete koolituste ajal saanud Isaaci venna juures elada! 💛 Ja loomulikult aitasid nad meid igapäeva toimetuste juures, nagu mis poest mida saab ja kuidas kõik muu siin eluks vajalik korda ajada. Kui keegi siinsetest lugejatest plaanib tulla Austraaliasse sel ajal, kui ma siin olen, siis kindlasti teen samamoodi, sest kaasmaalasi tuleb ikka aidata!
Tegelikult käisid Axel ja Tui (Isaaci vend ja tema elukaaslane) ka kahte uut maja vaatamas, aga esimene oli üldpildis ilus, aga naabriteks olid sõnaotseses mõttes crackheadid, seega see plaan läks sinnapaika. Teine maja oli asukoha ja suuruse poole pealt idekas, aga palju vajalikke asju seal polnud ning vajas üleüldiselt korrastamist, seega hetkel veel ei koli kuskile. Me ise muidugi veel ei saa eraldi elamist endale lubada, sest raha vaja ja soovitakse ka palgalehti näha ja vahel ka soovitust eelnevalt üürijalt jne jms, seega praegu on selline pisike muhe kommuunikas, aga õnneks meil suurepärane klapp, niiet veel tänavale ei tõsteta.😁

2017. aastal ütlesin enda sünnipäeval, et 2018 lähen ma Aussie. Samuti lubasin ma endale, et 31. sünnipäeval olen ma soojas ja palmi all. Teine lubadus muidugi ei täpsustanud, et kus, aga väga huvitavalt langesid need kaks plaani kokku, mille üle olen ma superõnnelik! Loomulikult ma igatsen oma nunnut, Porrut, sõpru ja perekonda ja ajavahe tõttu on natuke keeruline see suhtlemine, aga ega ma siia kauemaks kui aastaks ei jää, seega pean vastu ja naasen Eestisse õnnelikuna ja rahulolevana, sest Austraaliasse olen ma siiski aastaid tahtnud tulla! 😊

Nii. Ma nüüd naudin oma viimast päeva 30-aastasena lõõgastudes, päikesest eemale hoides (ma olen suht praekana väga lappes päevitusega, hahahaa) ja mõeldes kõigile kallimatele inimestele! Ja tõstan muidugi õlle Teie auks! 😊

Olge ilusad!💛

Friday, March 2, 2018

'Stralia!

Tsiteerides kohalikke, siis "G'day, mate!"

Kes veel ei tea mingil põhjusel, siis olen Perthis, Austraalias. Tegelikult on juba aastaid olnud mõttes Austraaliasse tulla, aga nüüd eelmise aasta lõpus kuidagi asjad langesid nii, et väga lühikese ajaga sai nii töö, viisa ja lennupiletid ära orgunnitud siia ja siin me sõbraga olemegi. Esimene nädal on edukalt üle elatud. Paar esimest päeva muidugi chillisime niisama ja taastusime kahepäevasest lennureisist. Peakski vist tegelt alustama algusest, seega here goes:

Marsruut: Tallinn-Stockholm-Doha-Bali-Perth.
Esimene lend 1h ja 3h Stockis tiksumist. Olin unustanud, kui nõme Arlanda lennujaam on.

Teine lend 6h ja umbes 3h ootamist. Doha lennujaam on masssssssive. Ja ohjuuuudas, mis bling ja kui ilus. Seal võiks isegi rahulikult pikemalt tiksuda ja ringi uudistada. Tundus selline väga mugav ja mõnus koht, kus lendu oodata. Aga muidugi peaks palju raha ka olema ja eeldan, et seal alkoholiga aega parajaks teha ei saa. Aga lend Dohasse oli väga mugav. Olen erinevate lennufirmadega reisinud ja Qatar Airways on raudpolt siiamaani parim ja mugavaim. Söök oli ka täitsa okei ja isegi õlut sai tasuta. 😁

Kolmas lend 10h ja 8h ootamist. No Bali lennujaam on ikka täiesti omaette nähtus. Kui kõik need turiste ootavad ja tüütavad taksojuhid välja arvata, siis kindlasti siiani mu lemmik lennujaam. Mõnus värske õhk koguaeg, odavad söögid-joogid, mugavad lamamistoolid, kui väravatest läbi minna ükskord. Niimõnigi backpacker oli nendel toolidel madratsi ja magamiskotiga rahulikult magamas. Üllataval kombel oli lennujaama kõrval ka Circle K, aga lihtsalt pood. Balile tahan raudselt tagasi minna ükshetk ilmselgelt.😊

Viimane lend 4h. Perth. Kiire piirikontroll ja muud jutud ja olimegi edukalt Aussies! Kõik kuidagi sujus väga ladusalt ja viperusteta. Eriti kartsin, et lendude aegu muudetakse vahepeal ja et jääme äkki mingist lennust maha, aga ilmselgelt nii ei läinud.

Nõndaks. Natuke taustainfot veel varasemast ajast. Olin hea kaasmaalane ja transportisin ühed vajalikud dokumendid siia ühele teisele eestlasele. Samuti, läbi imeliste juhuste, kolis 1 mu ammune sõbranna, kes juba mitu-mitu aastat Aussies elanud, oma abikaasaga just hiljuti Western Australiasse. Dokumente vajav kaasmaalane viis meid tänutäheks autoga lennujaamast Mandurah'sse, kus sõbranna elama on asunud. Nad on muideks nüüd tervele Austraaliale ringi peale teinud ja ausalt, Mandurah on täpselt selline koht, kus lõpuks paikseks jääda minu silmis. Asub Perthist 70km lõuna poole, hästi mõnusa ja rahuliku atmosfääriga äärelinnake. 200m majast on rand, pea kõik vajalikud poed ja teenused on jalutamise kaugusel (mis muidugi austraallastele kohane pole, sest kõik kas sõidavad rattaga või autoga) ning üleüldse selline chill koht, kus pärast pikka trippimist natuke lõõgastuda ja aklimatiseeruda.😊 Veetsime seal mõnusad 4 päeva, muljetasime vahepeal toimunust, ajasime muid vajalikke asju korda ja siis pühapäeval tulime Perthi. Taaskord, läbi suurepärase õnne, elab sõbranna abikaasa vend Perthis ja ka tema oli meile nõus öömaja pakkuma, kuniks me siin oma koolitustega ühelepoole saame, mis on vajalikud, et tööle minna. Nüüdseks ongi esimene koolitus edukalt läbitud ja 2 nädalat peaks veel olema mõni ja siis ehk saab ränka Aussie pappi teenima hakata kohe. :D Vahepeal oli juba ka mõte, et läheme otse farmi ära, sest kartsime, et peame ise need koolitused kohe ära maksma (ca 1000€), aga õnneks maksab tööandja esialgu ise ja eks siis tulevikus teeb tasaarvelduse.

Nii, selline oli siis esimene nädal Austraalias. Või pigem kiire kaootiline update. Kui nüüd emotsioonidest rääkida, siis Austraalia on lihtsalt hämmastav koht! Palavusega harjub ära (mul ilmselgelt juba särk selga päevitatud), aga eestlasele on harjumatu ilmselt alguses, et inimesed on siiralt sõbralikud ja abivalmid ja väga easy-going! Samuti ma olen õnnelik, et meil kõik on niimoodi sujunud siin tänu sõpradele, sest vastasel juhul oleks me ilmselt praegu kuskil hostelis ja suhteliselt segaduses ümbritseva suhtes. 😊

Nüüd on meid ootamas pikk nädalavahetus, sest esmaspäeval on siin Labour Day, mis on püha ja teisipäevast siis uuesti koolitused. Proovin, nagu ikka, iga nädal väikese update'i teha siinsest elust ja proovin ükshetk ka mingeid pilte panna Facebooki, sest telefonist arvutisse saamine on paras nuhtlus endiselt, et blogisse lisada, millega ma ei viitsi veiderdada eriti. Aga eks näis.

Olge ilusad! 💛