Esimese etapi lõpp.

Hei!

Kaua aega jälle möödas viimasest postitusest. Suht rutiin sees ja siis ei jõua nagunii kõike uut avastada, seega pole ka olnud väga põhjust kirjutada. Nüüd on aga aeg sealmaal, kus tuleb jälle kohver pakkida ja hakata puhkusele sõitma :)

Loomulikut peab jõuludeks koju tulema. Ma usun, et õde ja ema veaks mu ise siit koju kui ma ei tuleks, aga pigem soovin ise ka ikka tulla Eestisse. Sõpru näha, pere näha, kinke tuua ja igatsen kõiki jubinaid ka, kes mu ellu tekkinud on. :) Seega, juba teisipäeval tõstan jala jälle kodumaa pinnale ja pean hakkama graafikut sättima, et kõik vajalikud inimesed ära näha ilusti. :) Grupiviisilisi vastuvõtte on ka võimalik broneerida, seltsis segasem! :D

Aga mis siin kolme nädala jooksul siis toimunud on? No peamiselt muidugi ikka töö. See ei lõppe veel niipea, sest endiselt on palju teha ja veel rohkem ilmselt ümber/uuesti teha, mis ei tekita eriti rõõmuhõikeid minus ega kelleski teises. Nüri värk, aga tegema peab ära nagunii, seega anname minna. Aga seda alles uuel aastal ja siis läheb raudselt ülikiireks, sest ametlikult peaks märtsis laev Saksamaa poole sõitma hakkama... 45 päeva merel oleks vist päris julm kaasa loksuda ja tööd teha! :D Samas palk on hea ja kulutusi pole, mis ilmselgelt olekseriti superluksvariant, aga me nagunii ei saa kaasa, sest uus laev juba ootab. Jep, endiselt plaanin siia pikemaks ajaks jääda. Siin on vapustavalt hea ja ma tunnen ennast siin, nagu ma oleks õiges kohas. :) Muidugi on kahju, sest sõbrad ja pere jäävad kaugeks ja seda Eesti lendu ma ei taha kohe kindlasti endale väga tihedaks tegevuseks võtta, sest see on ülemõistuse kohutav, aga igatsus tekib siiski. Siiski, võimalus on olemas ja lahenduse leiab alati.

Veel niipalju, et mul oli 16. detsembril viimane tööpäev, sest laev läks "seatrial"-le, ehk siis testiti, kas kõik toimib nii, nagu peab ja sinna ei võetud kõiki töölisi kaasa, seega saime hinge tõmmata enne kojulendu ja tuulutada ennast. Noooo, mõni võttis seda tuulutamist muidugi vääääga hoogsalt ja seetõttu oli kolmapäeva öösel terve Nagasaki peal igasugu probleeme. Nii eestlaste, poolakate kui ka teiste poolt. Ühesõnaga, korralik kaos toimus ja sellest tekivad ka kindlasti väga karmid ja teistsugused reeglid uuest aastast. Suur osa poolakaid ja muid eurooplasi, kes ühes firmas töötasid, tagasi ei saa, sest nende firma töötajad on siin 3 korda vargustega vahele jäänud (juveelid, tööriistad ja TRAMM!!!). Loodetavasti tuleb nende asemele normaalsem grupp inimesi, aga eks aeg näitab seda. Vahel võib ka halvemini minna. :D

Tuleviku kohta ei oska midagi ennustada, peale selle, mis juba öeldud kindlalt on. Näiteks saab uuest aastast korterisse, mis on parem variant kui hotellis elamine! :) Kolleegid, keda võib juba isegi sõpradeks kutsuda, on ka õnneks lahedad inimesed, mistõttu saab see kooselu ilmselgelt huvitav olema. :D Kahjuks muidugi kõik kolleegid tagasi ei tule, millest on kahju, sest lahedad inimesed meil firmas. Aga ega sundida ei saa kedagi ja paaril ootab ka Kaitsevägi läbimist. Edu igaljuhul neile nende tegemistes ja küll me veel kohtume! :) Olen siin täheldanud, et maailm on siiski kohati päris väike ja tuttavaid leidub pea igas maailma otsas, seega mine sa tea, kus kellegagi võib jälle kokku põrgata täiesti kogemata.

Käisime siin kahe kolleegiga ka väikesel seiklusel teises linnas, mis on Jaapani suuruselt neljas. Fukuoka on nimeks ja kutsutakse seda "Jaapani Las Vegaseks". Kasiinod on siin küll teistsugused ja väga palju on üldse illegaalne, seega sellist vaatepilti muidugi polnud, nagu filmides Las Vegase kohta näeb, aga siiski oli see linn midagi sellist, mida pole varem kunagi näha saanud! Rongi pealt maha astudes oli paari minutiga naeratus näol, sest kogu see miljöö ja sagimine oli kuidagi väga positiivne ja lahe! Jaapanis on ka selline asi, nagu "Winter Illumination" ja Fukuoka võtab ka sellest osa. Põhimõtteliselt iga linn korraldab väga võimsad kaunistused tuledega ja neid on linna erinevates kohtades võimalik siis vaadata. Rongijaamas oli kohe üks, mille taustal sai ka muidugi kohe pilti tehtud, aga teisi kohti kahjuks näha ei jõudnud. Ehk järgmisel aastal õnnestub rohkem selle linnaga tutvuda, sest seal on poode ja igasugu muid tegevusi niiiiiipalju, et läheks vähemalt nädalat vaja seal ja väga suurt rahapatakat! :D Seekord oli mul üpris säästlik tripp, aga edaspidi lasen täie raha eest seal! :) Veiko ja Joosepiga sai mööda linna kammitud, shopatud (sain sealt paar kinki ka kodumaale toomiseks) ja huumorit tehtud ja jäime kõik väga rahule ning uuel aastal jääb see raudselt üheks sihtkohaks veel! :)

Ilmselgelt olen kirjutades kasutanud palju emoticone, seega võite kindlad olla, et ma olen rahul enda eluga siin. Praegu ei vahetaks ma seda mitte millegi vastu, sest Aasia kultuur ja elu on hoopis teistsugune kui Lääne oma ja seda igatepidi paremas mõttes. Siin olles olen ma märganud, millised matsid ja ebakultuursed inimesed on suures osas Euroopas. Loomulikult on erandeid, aga siit on tekkinud väga hea võrdlus hetkel aktuaalsete teemadega, mida juhib muidugi see massiimmigratsioon Euroopasse. Ütlen täiesti ausalt, et kõik eurooplased, kes siin vihkavad pagulasi ja löövad neid kõiki ühe kaikaga, siis ei tohiks need inimesed mitte kunagi enda jalga Aasiasse tõsta, sest see on lausa rõve, mis siin eurooplased on kokku keeranud! Kui sa nõuad, et võõrad sinu kultuuri ja harjumuste järgi tantsiks, siis tee palun seda ise ka, kui sa oled kuskil mujal! Silmakirjalikkus on ikka igavesti nõme asi, nii et ära näita näpuga, kui sa ise süüst puhas pole! That's it!

Aga homme, 21. detsembril, on siis mind ootamas jälle 15000 kilomeetrit lendamist ja mitu-mitu tundi lennujaamades passimist (pikim on 8h Frankfurtis. Loodetavasti saan linnapeale ka minna vahepeal), et jõuda koju ja näha pere ja sõpru. Olge valmis, rääkida on palju, mida ma siia pole kirja pannud! :)

Pilte saab vaadata SIIT!

Aasta lõpupoole teen ilmselgelt jälle kokkuvõtte ka mööduvast aastast, seega hoidke silmad lahti! :)
Olge ilusad, head 4. adventi ja kaunist jõuluaega ka kõigile! :)