Wednesday, April 18, 2018

Everyday I'm shoveling...

Oy!

Life's good, võib öelda! Oleme nüüdseks siin kaevanduses nädala tööl olnud ja nüüdseks juba harjunud ka palavusega, tempoga, rutiiniga ja töö endaga. Töö ei ole otseselt väga raske ega keeruline, tuleb lihtsalt tähelepanelik olla. Okei, vahel tuleb ka pool päeva labidaga maurata, aga ausaltöeldes, pole ka see väga hull. Harjunud füüsilise tööga ka õnneks, kuigi sellise palavusega on see väheke kurnavam. Samas, siin ei eeldatagi, et sa lappad 12h järjest päikese käes, nagu segane. Hommikul öeldakse kohe, et jooge hästi palju vett ja hoidke ennast. Kui tunned, et oled väsinud, siis mine varju, puhka, joo ja siis vaata edasi, kuidas tempo valid. Põhimõtteliselt on neil siiski tarvis elus ja reipaid inimesi. Nii kohalikud kui ka eestlased, kes siin töötavad, on kõik väga lahedad, sõbralikud ja abivalmid. Ei Rootsis, Soomes ega Eestis pole ma sellist asja näinud, aga väga tervitatav. Nii, sai vist eelnevas postituses öeldud ka, et vasekaevandus on. Detailidesse on päris keeruline laskuda, sest päris täpselt ei tea ma veel isegi, mismoodi seda kõike kaevandatakse ja mis seal vahepeal toimub, aga mulle ja Jalmarile anti tööks siis viimase etapi tegemine ehk filtripressidega teeme tööd. "Slurry" (ehk siis mingi kontsentraat) jookseb ühtede plaatide vahele, seal pressitakse see kandilisteks vormideks ja siis liigub see edasi, kuhu vaja. Meie siis toimetame selle masinaga, mis pressib ja tegeleme kõige muuga, mis sellega kaasneb. Nagu öeldud, ei midagi keerulist ega rasket. Pigem peab endale tegevust otsima selleks ajaks, kui pressib, sest umbes 30-40 minutit võtab 1 tsükkel aega, aga eks siis jooskvalt tegeleb muude asjadega, mis vajavad aegajalt tähelepanu. Igatahes, huvitav ja päevad lendavad päris kiirelt mööda, sest pole niisama tühja tiksumist.
Nii, campist ka natuke, kus elame. Igalühel oma cabin, nagu mainisin juba. Süüa saab vääääääga korralikult. Hommikul ja õhtul siin campis ja lõuna saab ise endale kaasa võtta siit suurest valikust. Pole ammu niimoodi söönud (viimati Jaapanist tagasi sõites), aga peab, sest energiat vaja. Õnneks on värsket puuvilja, juurvilju ja muidu tervislikku toitu võimalik siin süüa igapäevaselt, ning need lihad on siin ka lihtsalt suurepärased. Jõusaal on ka siin täitsa olemas, saab tasuta trenni teha. Olen paar korda jooksnud seal lindi peal, aga kuna tööl on ka ikka omajagu tatsamist, siis jalad on päeva lõpuks ikka parajalt läbi. Aga ükshetk võtan ennast käsile ka ja hakkan stabiilselt seal käima, sest tatokatele on ruumi vaja tekitada. Õnneks on palju kolleege, kes seal käib, seega on lõbusam ja osatakse mind võhikut aidata ka.
Tak. Selline elu siis siin praegu. Eks peale töölt tulekut väga midagi teha ei jõuagi. Istume vahel väljas ja ajame niisama juttu paari õlle taga. Õnneks nii kohalikud kui eestlased saavad hästi läbi ja nalja saab alati. Põhimõtteliselt on nüüdseks rutiin tasapisi sisse tekkinud. Unega on muidugi see keeruline asi, et kell 4.30 äratus ja enne 10 õhtul väga magama ei jää. Ma muidugi miskipärast suudan väga edukalt terve päeva 6-tunnise unega ära händlida, aga muidugi mitte lõpmatuseni. 1 nädal veel jäänud ja siis on nädal vaba. Eks selleks ajaks olen ka juba targem, et mis peale hakata, aga ega endiselt pole miskit erilist plaanitud. Võib paar esimest korda ikka rahulikult ka olla ja puhata, mitte ei hakka kohe näpud püsti hulluks muutuma.
Ahjaa, final note - ma pole 13 päeva suitsu teinud. Mitte ühtegi. Täitsa uhke olen enda üle! 😊

Olge ilusad!  💛

No comments:

Post a Comment