"Levist väljas" ehk kerge retk looduses.

Nonii, nagu lubatud, siis kokkuvõte matkast, kus ma viimased päevad olin. Alustame siis julgelt algusest.

1. päev
Reedel, kell 4 umbes, jõudsin rattaga (mille olin eelmine päev Sauelt toonud) Baltasse, kus siis kohtusin ülejäänud pundiga. Meid oli kokku 10 - mina, kolleeg (matka orgunnija, edaspidi Üllar) ning tema sõber alpinist/matkaja (edaspidi Kaupo) + 7 Saue Noortekeskuse noort (nimed ei meenu kõigi omad, aga eks leian mooduse, kuidas neid kutsuda. Ilmselt Jubin1, Jubin2 jne, et asi võimalikult keeruliseks teha :D ). Igatahes, kuna noored ei jõua nii pikalt sügada ja suht kaua oleks sõitnud sihtkohta, siis astusime 16.22 Aegviidu rongile ja sõitsime Arukülla.

Noored jaÜllar. Kaupo pildistas eemal muid asju juba :D

Sealt siis sai alguse matk. Jalgsi küll käima ei pidanud, aga matk siiski. Esimene suund oli Kostivere peale, sealt läksime edasi Jõelähtmesse. Kõige ekstreemsem asi, mida teha reedeti, on ületada Narva maanteed täiesti lambi kohapeal, et saada teiselepoole teed, sest mööda maanteed on suht võimatu selliste ratastega sammu pidada ja rida vahetada jne, eriti 10-15-aastastel noortel. Ühesõnaga, panime risti üle kui võimalus tekkis lõpuks.

Jõelähtme oli vahepeatus Arukülast tulles ja edasi
suund Kaberneeme peale.

Narva maanteele pealesõit ja maja, millest lõpus lähemalt.

Jõelähtme tanklas tegime siis kiire kohvi-jäätise pausi ja puhkasime jalga veits. Uurisime kaarti, mis teele jääb ja meenus, et Jägala juga sealsamas. Noored polnud käinud ja vanurid polnud ka ammu läbi astunud, seega läks suund sinna. Suvel on see poole igavam kui talvel-kevadel, olgem ausad :D Ilus oli muidugi endiselt, aga pool juga oli kuiv.

Kevadel ilmselt teine pool ka vett täis.

Jubinad (Markus, Robi ja Kert) käisid märjaks saamas.

Üllar on alpinist ja külma ei karda, seega jalgupidi vette kohe :D

Testisin telefonikaamera erinevaid funktsioone ka :D

 Juga nähtud, jätkasime teed Kaberneeme suunal. Vahepeal eriti peatusi ei teinud, sest nälg hakkas peale tulema ja tahtsime laagri püsti panna, aga üks koht jäi silma, mida külastada - terroriohvrite hukkamispaik ja ühishauad Kalevi-Liival. Suhteliselt creepy õhkkond oli seal isegi päevasel ajal, õhtul oleks veel veidram ilmselt.

Sinnapoole jäi matmispaik, kuhu me ei hakanud minema.

Nähtud-käidud ja edasi peatumata Kaberneeme. Kokku sai vändatud 25+ kilomeetrit ja natuke aega oli kõndimine veider :D Kaberneemes sai esimese poe juures ka peatus tehtud, et uurida ümbruse kohta infot ja helistada inimesele, kes meile siis telkimispinda ja muud pakkus. 

Ei teagi, kas baar on avatud üldse, aga Kättemaksukontori ühe
osa kaadrid on selle poe ees filmitud väidetavalt.

Old-school :)

Jällegi testisin kaamerat ja värve jne.

Nõnda, paus tehtud ja edasi. Enam polnud pikk maa minna, sest telkimiskoht oli paarsada meetrit edasi ja otse rannas, kus siis Üllari tuttav lubas meil telkida. Tal on seal äri www.aktiivnepuhkus.ee . Tõsiselt mõnus ja rahulik asukoht selliseks tegevuseks. Ei ole mingeid masse ukse taga, aga samas ei ole ka surnuaed. Ilusate ilmadega pidi äri õitsema korralikult. Erinevate tegevusaladega saab tutvuda netis ja kohapeal vali ainult sobilik asi välja ning tuld. Raha muidugi soovitatav kaasa võtta omajagu ja sulas, sest odav lõbu see ei ole seal. Meil muidugi olid omad diilid ja värgid, aga et Jet'iga sõita, siis oleks pidanud omast taskust maksma (130€/h+200€ tagatis!!!). Ühesõnaga, Jet'id jäid meile sinna vesistamiseks. Anyway, seal siis panime oma laagri püsti ja hakkasime süüa tegema. 

Mõni teine kord siis :)

Laager (esimene oranz on minu pesa) :)

Gordon Ramsay oleks suust vahutanud vihast, mis me seal tegime :D

Grilli ka muidugi :)

Sõime ära ja siis tutvusime veel lähiümbrusega. Sai mööda rannajoont kõnnitud, lutsu loobitud ja niisama rahulikku mereäärset idülli nauditud, ilma igasuguse linnakärata. Ilm oli ka super õnneks ja ei pidanud telgis kükitama terve õhtu :)

Taga paistavad saared, millest peagi juttu.

Nende Surfbike'idega ei saanudki sõita, sest vesi oli liiga külm :/

Ilus rand oli :)

Päikeseloojang jäi ka puude taha...

Tuul oli päris tugev õhtul.

Kohustuslik jalad rannal pilt :D

Kusjuures, kogu see sadam on müügis. Kellel huvi, ostku ära :D Hinda ei tea.

Ümbrus nähtud, siis oli juba uni peal ja paras aeg magama keerata. Matkapoes töötamise võlud, et matkamisvarustus on alati korralik ja õige, siis ei olnud rannas magades külm ka. Muidu liival juhtub niimoodi, et küljealune on külm ja siis kuhjatakse riideid selga, mis tekitab umbse tunde. 

2. päev

Hommikul ärgates oli igatahes täitsa mõnus olla, kuigi päike lajatas päris tugevalt. Telk muidugi ka hea (tööjuures maksab mul see 350€, alpinistidele meelepärane isend) ja magamiskott ei olnud mul just mingi polaarjoonele mõeldud, seega kõik oli tasakaalus. 

Tore oli niimoodi ärgata :)

Mingi homie oli ööseks seltsi tulnud.

See rõngas on kunagisest kalakasvatusest allesjäänud kaadervärk.
Meile oli see istumiseks ja riiete kuivatamiseks :D

"Kohvimasin" :D Tegelikult igati kasulik toode. Liiter vett
läheb minutitega keema ja gaasipõleti+100g gaasiballoon mahuvad
anumasse ilusti sisse, et ruumi säästa.

Hommikukohv ja -söögimaterjal.

Pärast sööki toimus koolitus, kuidas süstadega sõita ja muu vajalik info. Siis oli veel vaba aega, sest tuul oli liiga tugev ja "jänesed kargasid merel" (vaht lainetel meremeeste keeles, mis tähendas, et liiga suured lained). Seega, läksime jälle ümbrust avastama. Käisime siis ratastega vana tuletorni (?) juures ja avastasime, et seal lahe metsatee, kus sai mõnusalt kihutada :D Jubinad olid pöördes igatahes.

Üritasime aru saada, kus on mis.

Paari tunni pärast oli tuul vaibunud ja oli aeg siis varustus kokku pakkida ja süstadesse toppida. Suund - Rohusi saar (mis sai ristitud Linnusita saareks, sest muud seal polnud väga), kus tegime väikse peatuse ja sealt siis edasi Pedassaarele. Rohusil hakkasid jubinad kohe "varandust" otsima ja naasid lindude luudega ja kurat teab veel millega. Muidugi oli vaja kõik alles hoida :D Kunagi olevat see saar ainult lindude päralt olnud ja pidid lausa inimesi ründama, aga talvel kui laht oli jääs, siis vist rebased kolisid ka sinna ja nüüd lindude populatsioon seal väga väike.

Minu süsta-homie, Robi.

Süsta-selfie :D Habetunud, nagu merekaru juba :D

Randusime Rohusil ja teistest ka pilti vaja teha.

Veider nimi saarele :D

Robi arvas, et süst näeb erinevate luudega ägedam välja.
Ristisime süsta Cadillaciks :D

Peale pausi siis edasi Pedassaarele. Rohusile oli umbes 1,8 km ja sealt edasi umbes 3 km. Arvestades, et päris otse ei suutnud keegi sõita, siis tuli mingi 5 km süstasõitu kohalejõudmiseks. Õnneks ilmaga joppas ja päike paistis endiselt, seega kõik olid heas tujus randudes. Natuke märjaks said kõik, aga kuivasime ruttu ära. Süstadest asjad välja uuesti ja laagrit püstitama. Natuke eemal meist panid veel ühed inimesed ka oma laagrit püsti. Neid oli seal üle kümne ja tundus, et mingi suurem tähistamine. Sõjaväe telk oli üleval ja kõik olid suht peomeeleolus. Aga kumbki punt teineteist ei häirinud, seega kõik tip-top. Enne söömist sai siis natsa saarel ringi tuiata ja ümbrusega jälle tutvuda.

Seal taga sittus kajakas mulle pusale. Raha ei kukkunud sülle kahjuks :/

Vaade merele ;)

Mingi sõjalaev tiksus seal päris pikalt.

Väga ilus oli seal saarel :)

Päikeseloojang seekord ilusamalt nähtav :)

Pärast sööki ei viitsinud ma enam midagi teha, sest 5 kilti aerutamist ja enne seda ringi tuuseldamist, oli mu vanakese päris ära väsitanud ja ma keerasin mingi 10 telki ära. Uni tuli ruttu :)

Mingi veider kujutis maapinnas.

Äge puu jäi silma :)

Araknofoobidele ka midagi :D

Chuck Norris peksis kivist puitu.

Hea turnida :)

Jubinad ehitasid Titanic 2'e...

...mis lõpetas, nagu esimene Titanic :D Pärast loopisime kividega. Fun :D

"Aasta noorsootöötaja" Üllar :D :D 

3. päev

Varahommikul hakkas sadama. Crap. Mõtlesin, et nüüd on terve päev tuksis ja saarel lõksus. Tuul oli ka tugev, seega poleks me tagasi jõudnud aerutada, ilma kursilt palju kõrvale kaldumata. Väga suure ringi oleksime teinud siis ja jubinad poleks vastu pidanud. Paar tundi tuli vihma päris tugevalt ja passisin telgis sellel ajal. Õnneks oli telefonil akut ja levi oli ka, seega rikkusin oma "levist väljas" reeglit (mida mulle korduvalt nina alla hõõruti, aga mul savi) ja suhtlesin inimestega Fb's. Kui vihm järgi jäi, siis sõime käbe ja siis läksime saart avastama. Eelmine õhtu tuiasime rannajoont, seekord suundusime metsa. Väga huvitav oli see, et terve saar oli kaetud samblaga. Väga pehme oli igatahes. Ja palju ämblikke. Riided olid päris paksult võrke täis väga lühikese ajaga. Üleüldse oli huvitav loodus seal. Pilte tegin kuhjaga, aga ei teagi, kas kõiki siia üles panen. (Ilmselt suskan oma Fb albumisse. Siia panen ka "mõned" muidugi :) )

Hall hommik. Vaade endiselt ilus :)

Kohvi joomata ei jää :D

Tundus, et puravik. Kindel polnud.

Andsime selle sipelgatele hoopis.

Vasakult: Kert, Robi, Markus. Pooside kohta ei tea kommenteerida :D

Siia siis need kääbuste lenduläinud õhupallid jõuavadki.
Oleks tuulanud, oleks enda Patricku ka ehk üles leidnud :D

 Seal saarel on kusjuures ka kaks RMK metsamaja/saunamaja ja lõkkeplatsid. Üks on tasuta ja kõigile vabalt kasutatav, teine on tellimisega. Tulevikuks juba kõrva taha pandud :) Võrguplats ka rannas ja puha :D

Shiny bug :)

Sammal everywhere.

RMK renditav saunamaja.

Maailma libedam trepp.

Slenderwoman :D Laura oli nimi, kui ei eksi.

Pärast pikka avastamist (vahepeal käisime ringiratast ka. Jubinad kartsid, et oleme eksinud ja ajasid seal Kerdile hirmu nahka mingi lumeinimese jutuga) oli ilm rahunenud ja hakkasime asju pakkima, et mandrile liikuda. Robi sai mingilt putukalt hammustada, aga ei midagi tõsist. Rannal sai lõket tehtud ja enne minekut tegin väikse uinaku ka telgis. Kiirelt pidime reageerima küll, sest vihma lubas ka õhtul ja poole tee peal tagasi aerutades hakkaski uuesti sadama. Ma ei jõua ära tänada oma ülemust, kes mulle selle vihmajope kinkis, sest tänu sellele jäin ma kuivaks ja tuul ei teinud ka liiga. Oma hinda (165€) väärt, kui aus olla  :) Mandrile tagasi kütsime ühe hooga, aga kuna Robil (mu süsta-homie) olid eelmisest päevast käed endiselt haiged ja väsinud, siis jäi aerutamine peamiselt mu õlule. Siiani annavad õlad tunda :D 5 kilti järjest teha üksi kahe-inimese tööd andis ikka teha küll. Aga jõudsime ilusti tagasi ja siis ootas meid söök ja kuum-kuum saun!!! See oli imeline. Üllar leidis saarelt purgi õlli ka, mille ta saunas sisse kihutas siis muidugi :D Siis magama ära, sest ilm oli endiselt solk. Jällegi, kiire uni tuli, sest kõvasti sai energiat kulutatud. Suht selline rahulik päev oli. 

4. päev

Öösel millalgi lõppes vihm ära ja hommik oli pilves, aga soe suhteliselt. Selleks päevaks meil polnud midagi tõsist plaanitud, sest algselt pidime kaks ööd saarel veetma, mis jäi ära, kuna meil polnud toiduvarusid piisavalt kaasas (toitu läks küll meeletus koguses seal). Ain (koha omanik) siis pakkus välja, et võime seal rannas erinevate veesõidukitega sõita. Vesirattad ja funsüstad läksid kohe käiku. Surfbike'i jaoks oli vesi kahjuks külm (13 kraadi ainult) ja need jäid ära. Jet'id jäid ka ära, nagu eelnevalt öeldud. Aga kõik jäid nendega rahule, millega sõita sai. Päris pikalt sai sügatud ja trenni tehtud. Vahepeal sai käidud ka mööda rannajoont siis Salmistu poole, et sealset ümbrust ka tsekkida. Läksime 7'kesi, mis tähendas, et keegi pidi üksi minema. Ehk siis mina. Ja teised läksid kahe-inimese süstadega. Ma läksin funsüstaga (mis on tegelikult laste oma ja mõeldud ainult ranna vahetus läheduses sõitmiseks). Öeldi, et võin ka kaugemale minna, aga pidin ranna lähedale hoidma ikka. Minnes olin tubli. Tagasitulek oli teine lugu muidugi. Tuul hakkas tõusma ja lained muutusid suuremaks, seega ühelhetkel hakkasin mõtlema, kas ma üldse kuivana jõuan tagasi. Seega, adrenaliin ja survival-instinct tulid peale ja panin padavai avamerel ja otse laagri poole tagasi :D Kokku sai aerutatud mingi 3+ kilti ja selle mänguasjaga oli 2x raskem sõuda, kui õigega. Loomulikult olin ma kaltsmärg tagasi jõudes. Jalad olid ka jääs suht, aga väga äge kogemus oli jälle :D Täielik YOLO noh :D Hea trenn ka muidugi :) Teised inimesed maksaks selle funsüsta eest 35€/h, et rannas ringi paarutada. Ma sõitsin tasuta poolteist tundi ja avamerel. Ei tekkinud mingit pahandust ka sellest õnneks :D

Õhtusöök vajas tegemist jälle, seega grill tööle ja kööginurgas gaasipõleti kartuliputru valmistama. Jubinad olid päev läbi peamiselt ainult magusat söönud (jäätis, kommid, Nussasaiad koos suhkru ja kondenspiimaga jms) ja läksid peast puhta soojaks lõpuks :D Hüperaktiivsed psühhod praktiliselt. Üllar hakkas ka vaikselt juba vihaseks saama lõpus nende peale, kui nad seal ringi jooksid ja kisasid jne. Hullumeelne :D

Alguses tegin "kuiva trenni" laagri lähedal.

Kert ka käis chillimas.

Merele minnes rannaäär kuskil

Avamerel ja rand jäi mõnisada meetrit seljataha.

Grilli osakond.

Meie "köök", kus käis alati kaos :D

Telefon suudab vapsee veidraid pilte teha :D Taevas oli tegelikult sinine-valge.

Õhtul sai jälle sauna minna, aga ma olin omadega nii laip pärast seda süstaretke, et ma sõin kõhu täis ja loopisin lutsu ning mõtlesin, mida enda eluga tulevikus ette võtta ja kuhu edasi liikuda. Sellele mõtlesin kõigil päevadel muidugi, aga sel hetkel tegin tegelikult ka kindlama otsuse ja sügisest lõppeb jälle üks etapp ja algab uus. Igatahes keerasin jälle vara magama, sest hommikul pidime ka vara ärkama, et tagasi hakata liikuma.

5. päev

Ärkasin umbes 8.30. Ilm oli pilvine, aga kuiv. Üllar oli juba kohvi valmis teinud ja seda juues mõtlesime, mida hommikuks süüa teha jubinatele. Midagi rasket ei hakanud tegema, niiet läks võikude tegemiseks. Viimased jäägid vajasid ka hävitamist, seega kõik läks kaubaks. Laura oli haigeks jäänud ja talle tuli ema järgi. Meie aga suudnusime jälle Aruküla poole, et rongile jõuda. Seekord panin ka Endomondo telefonis tööle, et näha distantsi. Jõelähtmes tegime ka peatuse, et jäätist süüa ja kohvi juua. Enne hakkas ka vihma sadama natsa, seega väike paus kulus ära. Siis tuli jälle Narva maantee ületamine, mis seekord läks väga ruttu. Siis mõtlesime, et grupipilti teha, aga sattusime hoopis ühe muuseumi peale, kus on Eesti vanimad teadaolevad kivikalmed. Sees tegime ka tiiru, et selleaegset elu natsa lähemalt uurida. Huvitav ja informatiivne ajalootund oli igatahes :)

http://rebala.ee/

See oli laes kusjuures :D

Aasta vist oli 1983?

Vanaaegne veskikivi.

Old-old-old-old-school PIMP :D

Rannamood ~400 aastat e.Kr :D

Keegi jõudis ette :D

Laura ja Kaupo nimed jäid kirjutamata sinna.

Grupipilt jäi ikka tegemata. See oli siis meie viimane peatus ja edasi oli otsetee Arukülla läbi paduka. Kostiverre jõudes kõik tilkusid, aga kedagi enam ei huvitanud. Lõpusirge oli käsil ja emotsioonid olid endiselt laes, sest väga ägedad 4 päeva oli seljataga. Samuti oldi rõõmsad, et saab koju ja pessu ja kuivad riided selga tõmmata. Arukülas ootasime paarkümmend minutit rongi ja siis tee Baltasse. Sealt kohe ümber Paldiski rongile ja Sauele. Kaupo lahkus Baltas meie seltsist, kuna elab Tallinnas. Ma oleks ka muidu Baltas minema läinud, aga kuna ma laenasin Saue Noorteka ratast, siis pidin Sauele selle ära viima. Lisaks oli telk ka vaja sinna viia, mis oli mu ratta peal. Seega, Sauele. Seal siis kutsusin madre järgi, sest ENDISELT ei ole veel mul lube kahjuks ja tulin Tallinnasse ära. 

Ja siin ma nüüd olen. Kell on 21.37. Ma olen ülimalt rahul kogu selle tripiga ja tänan veelkord kogu gruppi, kellega sai nalja ja kõvasti vaeva nähtud, et kõik toimiks. Õnneks on nad ennegi matkadel Üllariga käinud ja on juba asjadega kursis. Ootan juba huviga järgmist ja nüüd olen ka targem, mida mul järgmisel korral on vaja kaasa võtta ja mis võib maha jääda. Soovitan kusjuures osta endale telefonidele veekindel kott, ilma selleta poleks ma neid merepilte saanud teha. See ujus päris palju mul süles lombis süstaga sõites. Tuule- ja vihmakindlad riided on KOHUSTUSLIK! Ilma nendeta te kõngete esimese halva ilmaga ja need on kergemad ja kompaktsemad ka. Muidugi võimalus hunnik vahetusriideid võtta, aga lisakaal kõik ja võtavad ruumi kõvasti. Aga seda saab kõik netist vaadata, kes soovib. Ja võib ka mult nõu küsida :D Nüüd on aeg jälle sukelduda töisesse ellu, sest puhkus saab läbi selleks korraks. Õnneks on peale Rannapidu jälle nädal puhkust :) Aga see kulub mul uude korterisse kolimiseks ja sisseelamiseks ilmselt, seega järgmine postitus on peagi tulekul :)

Tervitused kõigile, kes siiamaani jõudsid ilusti ja vahepeal ei skippinud. Kes skippis, siis pole hullu, tl;dr siiski :D Ma tunnen ennast igatahes väga hästi hetkel, kuigi kõik lihased peaaegu on haiged :) Viimane pilt ka, milline ma hetkel näost välja näen. 

Pole isegi kindel, kas ajan maha. Kasvatan ja vaatan, mis juhtub :D

Olge ilusad! :)