Läti-Leedu-Poola
Howdy!
Nagu aru on saada, siis olen ma väikesel reisil. Täpsemalt umbes 8000 km ringreisil Euroopas, läbi hunniku erinevate riikide: Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Austria-Šveitsi-Itaalia/Veneetsia-Sloveenia-Horvaatia-Bosnia-Ungari-Slovakkia-Poola-Leedu-Läti-Eesti. Selline ilus sõitmine siis ja suvepikendamine, mis kestab 28 päeva. Alustasime 17. septembril ja tagasi Eestis oleme 14. oktoobri õhtuks. Praegu kirjutades olen ma endiselt Poolas ja algas viies päev (ALLES!) ning selle aja jooksul oleme me jõudnud Poola ikka päris korralikult läbi sõita. Kuna tagasi tuleme ka Poola kaudu nagunii, siis esimese hoobiga tõmbasime kohe lääne poole, aga sellest tiba hiljem. Kõigepealt oli siiski vaja Tallinnast välja saada.
Väljasõit pidi olema kell 10 hommikul, seega startisime kell 12, nagu kombeks. Pooled asjad olid alles pakkimata, nagu ikka ja siis üleüldine kaos, mis kaasneb pikkade reisidega. Auto on täiesti triikis asjadest, tagaklaasist välja ei näe igatahes ja osa asju on salongis ka veel. Nii, Tallinnast läks siis suund Tartu peale, kust korjasime Ivi peale, kes on emal koolikaaslane ja perekonna pikaaegne sõber. Seal tegime siis neljakesi (mina, ema, vanaisa ja Ivi) grupipildi ja põrutasime Valga poole, et üle piiri Läti minna.
Õiget GPS'i meil muidugi pole, seega telefon ja Google Maps on abiks (mingilmääral) ja oleme jõundnud juba Edela-Poolasse sellega, läbi paljude kisamiste, närvitsemiste ja üleüldiste paanikahoogude, kuhu suunduda ja kus ära keerata. Linnavahel sõites on see eriti kaootiline, sest Piff(mu navigatsiooni hääle hüüdnimi siin tripil) suuda rajad leida sealt, kus liiklus ei luba sõita. Ühesõnaga, kasutu kohati. Aga ok, tagasi Lätti. Lätist tõmbasime tuimalt läbi tegime mõne metsapeatuse ka loomulikult. Sihiks oli jõuda esimeseks õhtuks Poolasse juba. Aga kuna lätlased suutsid mingid fucking foorid keset metsa paigutada, mille tõttu me töllerdasime kuskil ummikus mingi tund umbes või rohkemgi, siis olime sunnitud Leedus esimese öö veetma. Muidugi mingit õiget kämpinguplatsi me otsida ei suutnud ja motelli ka ei hakanud esimesel õhtul ronima, siis tõmbasime lambist kuskile põldude vahele ennast paika. Põhja pool on endiselt jahe, seega oli öösel suht ebameeldiv magada telgis. Lisaks ka muidugi niiskus. Aga selletõttu saime me hommikul poole seitsme aeg üles ja sain ka üle pika aja päikesetõusu näha.
 |
Enne magamaminekut muidugi oli kuulda mingite loomade häälitsusi ja siis arutasime, kas need on kitsed, põdrad või siis ema arvates, piisonid (Panewežje looduskaitse ala pidi lähedal olema, kus siis pesitsevad piisonid) ja kes neid öösel peletama hakkab, kui nad meie telke ründavad. Anyway, hommikul ärgates tahtsime süüa teha ja meil oli kaasas 2 põletit - 1 gaasiga ja teine bensiiniga. Kumbki ei töötanud. Ja kuna meil oli kaks kaasas, siis ema käskis Ivil enda oma koju jätta. Seega, süüa me ei saanud teha ilmselgelt ja suundusime edasi Poola poole. Tegime kiire peatuse Lukoilis (kus on ka suitsetamise koht kohe tankla kõrval) ja sõit jätkus. Leedus olid muidugi mingid ilged teetööd ja töllerdasime seal sabades päris pikalt. Liiklusmärgid olid ka pentsikud, mida ema ei suutnud kuidagi välja mõelda, mida tähendavad. Ja siis olime järsku Poolas. Täiesti müstika riik on see ikka. Vähemalt piirile lähedal oli pea igas väiksemas kolkas "Kantor", kus sai raha vahetada ja rekkaid täis kõik kohad. Meile oli Lätis-Leedus neist palju kasu muidugi, sest saime nende sabas sõita, et Poola jõuda kiirelt. Poolas oli esimene suurem asula Augustow, kus siis sõime normaalsemalt. Muidugi on vanaisa ainus, kes poola keelt oskab, siis oli vaja temal tõlkida, mis süüa üldse pakutakse ja läksime lõpuks siis kindla peale ning võtsime kana, mis oli praetud munas (väike veider kana enda väljapressitud tootes praadida muidugi). Talutav söök, aga hirmus rasvane. Tuiasime siis linnapeal ka ja otsisime gaasipõletit, millega saaks süüa teha. Keegi ei tea, mis see isegi on või kust leida saaks. Hämmastav. Augustowis ostsin ka Poola kõnekaardi, sest ma ei viitsinud enda telefoni rändlusega netis pidevalt sõeluda ja 2GB netti ja maksta selle eest 4€ oli mu arvates suht fantast diil! Muidu rändlusega 1MB netti maksab 0.24 senti ja korruta see 2000'ga, siis saad vastuseks pankroti. Ja seda kõnekaarti saab kasutada kogu Poola ulatuses, niiet kulus marjaks igaljuhul ära, sest siin oli meil plaanis tiksuda 3-4 päeva ja tagasi ka tulla vaja veel. Ilmselt peab hakkama igas riigis ostma neid kõnekaarte, kui nad nii vähe maksavad, saab olukorraga kursis olla, ilma WiFi't taga ajamata. Ja GPS vajab ka netti, seega hädavajalik. Aga jutu juurde tagasi, siis Augustowist suundusime Ryn'i peale (mitte meelega muidugi, GPS juhatas). Tahtsime kohvi juua. Otsisime terve linna läbi ja ei leidnud. Siis sõitsime minema ja linnast väljasõidul siis leidsime mingi "restorani", kus saime kohvi. Hämmastav, kui odav siin Poolas kõik on, aga riik ise on suht heal järjel, vähemalt väljanägemise järgi. Leidsime sealtsamast resto juurest siis ka ühe toidupoe, kus täiendasime oma varusi. Lepatriinu logoga pood on, nime ja kirjapilti ei suuda elusees meenutada. Ryn'ist siis suundusime edasi Malborki peale, kus oli meil plaanis siis öö veeta ja järgmisel päeval minna linnaga tutvuma ja Malborki lossi vahtima minna. Lossi juures käisime muidugi ka õhtul ja väga super nägi välja.
Me Eestis pidevalt mõtleme, kus tiksuda või chillida, aga Poolas on vist päris äge niimuuseas öelda, et "kuule, lähme teeme lossi juures mõned õlled" vms. Võibolla on see kohalikele ka suht tavaline koht ja ei koti väga enam. Aga siiski, päris äge. Kämpimiskoha leidsime üles üpris ruttu (sest eirasime keelavaid märke kohati) ja 70 zloti eest saime auto parkida ja 4 inimest telkidesse magama. Kurss on 1€ = 4 zlotti, seega läks umbes 8€ näkku ööbimise peale. Elekter ja dušš ja WC (kus on rahustav muusika ja linnulaul ka kõlaritest) ja kõik eluks vajalik põhimõtteliselt oli olemas. Nagu ütlesin, sitaks odav riik! Lisaks sellele väga ilus ka. Inimesel korraliku kaameraga ja suure armastusega fotograafi vastu, oleks seal tohutult palju pildistamist. Aga mul on telefon ja digikas, seega pidin leppima sellega, mis sain. Aga päris asjalikud õnneks mõlemad masinad. Pilte olen tohutult teinud ja pean ilmselt mingi eraldi koha tegema, kuhu need pildid üles panna, sest kõiki pole mõtet siia üles toppida. FB ilmselt läheb käiku, kõige lihtsam. Malborki lossis tegin juba mingi 70 pilti umbes. Lisaks igasugu muid asju. Aga jah, loss on VÄGA ilus. Ja suur! Maailma suurim loss-linnus ja tervenisti tellistest tehtud. Eks ajalugu ja kõike muud leiate Wikipediast, niiet ei hakka siin lahkama seda. Aga et kõike näha ja tuiata ja kõndida, siis peab terve päeva võtma. Kohapeal saab süüa ka ja pilet lossi maksab umbes 7€, kui valetate, et olete õpilane (keegi mingit dokumenti selle kohta näha ei soovinud igatahes). Kõrvaklapid seal hinnasees, niiet saab kuulata ajalugu ja juttu ka kõige kohta. Väga kaunis igatahes see loss ja romantikat saaks ka kõvasti seal teha, kui oma kallimaga minna. Malborkis on veel Dino park ja seiklusrada, mis on 1,2 KILOMEETRIT pikk! Eesti omad ilmselgelt kahvatuvad selle kõrval. Kõik need on seal kämpa kõrval kohe, niiet saab väga aktiivselt ka puhata, kellel soovi ;) Malborkis on ka vanalinn, mis on päris huvitav, aga inglise keelega väga kesine olukord seal, seega peab valmis olema kätega suhtlemiseks. Seda muidugi terves Poolas vaja. Igatahes päris lahe oli seal Malborkis ja peale lõunasööki sõitsime sealt minema. Üritasime endiselt leida gaasipõletit, et saaksime häda olukorras süüa teha, kui pole kuskilt elektrit või söögikohta käepärast leida. Torun siis aitas meid sellega välja. Ma ei tea, miks me kohe selle peale ei tulnud, et mõnda ehituspoodi külastada, vaid ajasime mingideid spordi ja elektroonika (kus tegelt isegi müüdi, aga oli otsas) ja matka poode taga. OBI siis aitas välja, mis on sama umbes, nagu meil Bauhof. Odavam ka kui Eestist osta loomulikult. Nüüd on see igatahes olemas ja nälga ei jää, mis on Poolas ilmselt suht võimatu, sest mingi koha leiab alati. Aga peale Torun'i siis hakkasime mõtlema, kuhu ööseks jääda. Kohati oli ilm soe ja kuiv, aga lõunapool oli sadanud, seega telkimine hakkas kahtlaseks muutuma. Ema muidugi tahtis kuskile lambi põllule üles lükata, kus alles nägime kahte hulkuvat koera, surnuaeda ja maisipõlde (maisilapsed, you know) ja lisaks tühermaa või üksik maja kuskil läheduses. Ei aitäh, külmavärinad käisid sajaga üle. GPS õnneks juhatas meile tee kuskile Lichen'i peale, kus oli majutuskohti ülemõistuse palju ja meis äratas see huvi, et miks kurat seal neid nii palju on. Algselt tundus küll täielik ghost-town, sest tuled olid kustus majades ja uksed kinni, kuigi oli öömaja ametlikult. Lõpuks leidsime siis mingi ARKA nimelise koha, mis oli üldse mingi ususekti või kiriku sanctuary või motell. Saime viimase neljase toa igaljuhul ja saime inimese moodi magada vahelduseks. Kuigi päeval on Poolas väga mõnusalt soe, siis õhtud on suht rõsked ja hommikud jahedad, sest sügis siiski käes ka siin, kuigi soojem kui Eestis. Päeval on päikese käes kohati isegi 30 kraadi veel. Aga noh, mida lõuna poole, seda soojem ka loomulikult. Aga hommikul ärgates seal usumajas, läksime alla sööma ja välja selgitama, mis seal toimub täpsemalt ja mida vaadata on. Maja oli rahvast täis! Igasugu tegelinskeid ja plakat siis paljastas, et on mingid Piibli päevad või miskit laadset. Ei saanud täpselt aru, aga käisime siis kirikus kaemas, kui seda kirikuks nimetada saab enam. See nägi välja ka rohkem, nagu loss või mingi katedraal. Ikka ulme bling ja fancy asjandus.
Tegime ringi peale ja jäime igaljuhul rahule, et meid oli teekond sinna juhatanud läbi ilge kaose. Jällegi, kellel huvi, võib uurida Lichen'i kohta natuke rohkem. Tundub, et terve linn on selle kirikuga seotud kuidagi ja paavst Paulus II auks on see kirik üldse ehitatud või midagi sellesarnast vanaisa rääkis, suht hägune selle kohapealt. Seega, Wikipedia. Edasi suundusime sealt Wroclavi peale ja käisime vahepeal Kaleszi linnas söömas. Käte-jalgadega saime kuidagi tellitud jälle söögi ja põrutasime edasi Wroclavi. Vanaisa oli omalajal seal käinud ja tahtis uuesti näha mingeid ehitisi ja asju. Mind huvitas seal üks panoraam maal, mis loomulikult oli kinni ja jäi nägemata :/ Oh well, järgmisel korral siis. Seal hakkasime siis ka leiutama, kuhu ööseks minna. Linna lähedal pidi olema kämpingu koht, aga telefoni GPS ei suutnud seda tänavat isegi parima tahtmise juures üles leida. Ema ja Ivi läksid poodi õhtuks mingit manti ostma ja ma siis jäin autosse mingit muud öömaja otsima ja vanaisa käis inimestelt uurimas, kus see kämpa asuda võib. Bensukas öeldi siis lõpuks, et see linnas sees täitsa, kuskil staadioni kõrval, aga see idee väga ei istunud meile, et keset linna telkida, seega võtsime suuna teisele linnale, mis on Tšehhi piirile suht lähedal ka. Edela-Poolas pidi üldse olema palju ilusaid kohti, mida vaadata, seega järgmisel päeval hea kohe avastada. Asukohaks siis Jelenia Gora ja siinne kämpa. Saime kaks kahest tuba ja kurat, siin on see eriti kirves. Peaaegu 300 zlotti läks maksma ehk siis 75€ nelja peale. Telekas ja wi-fi ka siin, aga ühendus ülimalt hädine ja parooli keegi ei öelnud, seega see plaan vastu taevast. Aga telekast tuli Indiana Jones (KALIMAAAA!) :D Sõime ja keerasime magama ära. Minu ja vanaisa toa vastas muidugi mingid poolakad, kelle ühes lauses oli 7x "kurwa" kasutusel.
Aga Poolaga hakkab asi ühelepoole saama selleks korraks. Olime öö ära ja hakkame vaikselt hauma plaane, mis ja kus Tšehhis teha ja vaadata. Praha on kindel laks igaljuhul, seega ilmselt läheb esmalt suund sinna peale. Tšehhi kohta tuleb vist lühem kokkuvõte või ühendan Austriaga, aga eks näis, kuidas netti saan, et uuendada ja kirjutada.
Poola on ühesõnaga väga ilus ja lahe riik, mida avastada, mitte lihtsalt läbi sõita tuimalt. Ainus takistus ongi muidugi inglise keele oskamatus siinsetel inimestel. Kindlasti soovitan kõigil seda omapärast riiki avastada ja kui muudmoodi ei saa, siis suurematest poodidest saab söögi alati kätte ilma vaevata ja telkida saab ka mujal, kui kämpades. Ja losse on siin tajooba, mida vaadata! :D Igatahes olen ma ülimalt õnnelik, et otsustasin ikka tulla sellele reisile. Algselt kahtlesin, et raha võiks mujale paigutada ja ei teadnud üldse, kas vean rahaliselt välja, aga siin ma nüüd olen ja täiega chill! Kui nüüd vaid oleks normaalne GPS, et ma ei peaks seda telefoni selleks kasutama, siis oleks super. Galaxy S3 on liiga aeglane ja uimane telefon selleks. Igatahes, tubli kui jõudsid siiani praegu ja peatse kirjutamiseni-lugemiseni!
Olge ilusad!
PS: Mul on neid pilte tõesti tohutult palju, seega ma siia neid väga palju panema ei hakka. Mõned üksikud ehk. Ülejäänud leiate facebookist! :)
No comments:
Post a Comment