Saturday, October 31, 2015

Uus seiklus!

Kon'nichiwa!

Kes veel ei tea, siis otsustasin enda elu Eestis praktiliselt kokku pakkida ja tulla Jaapanisse tööle ja elama. Esialgu aastaks. Edaspidine selgub jooksvalt. Aga jah, selline otsus lambist pähe hüppas, kuna Euroopa ja Eesti hakkasid väikseks jääma ning on endiselt suur soov maailma avastada. Mõeldud tehtud. 100% otsusega rahul ja siiani on väga seiklusrikas ja huvitav kogemus juba olnud. Aga, alustame algusest.

LEND:
Start Jaapani poole algas 27. oktoobri varahommikul, kell 5.30 Eesti aja järgi Tallinna Lennujaamast. Esimene ümberistumine toimus Saksamaal, Frankfurtis. Jõudsime sinna umbes hommikul kell 8 (7 kohaliku aja järgi) ja siis oli meil 6h järgmise lennuni. Kuna ma enne lendu maganud ei olnud ja lennukis see ka ei õnnestunud, siis sai tunnikeseks pool silma lennujaamas kinni pandud, kuni järgmist lendu ootasime. Õnneks ei pidanud täitsa üksi minema, muidu oleks ma täiesti kinni kiilunud. Seiklesime koos ühe kutiga, kes kevadel ka Jaapanis oli, seega ta õnneks juba teadis, kuidas asjad käivad ja ma siis lonkisin sabas peamiselt :D
Frankfurtist jätkus lend 13.25 (kohaliku aja järgi) ja ees ootas 11h kitsas jaebamugavas lennukis istumist. Jõudsin selle ajaga 4 filmi ära vaadata, umbes 2h magada (mind susati tiiva kõrvale täpselt, seega vaikset hetke väga polnud) ja 2x süüa ka. Sain ka paar nunnut pilti tõusvast päikesest ja allolevast maastikust, aga hetkel hotellis väga kohutav nett, seega ei saa neid siia üles panna väga. Eks Facebooki ja Instagrami proovin lisada aegajalt neid pilte, aga ega ma koguaeg ka ei klõpsi ringi kaameraga :)
Tõusva päikese maa. Lennukisse ei igatse :D



Niisiis, Frankfurtist tulime Osaka ühte lennujaama ja jõudsime kohale kell 8.20 kohaliku aja järgi (Jaapanis on kell 7h Eestist ees, Frankfurtis 1h maas, et segadust ei tekiks, kuigi mul kiilub siiani vahel kinni). Saime siis transfeeri (õnneks tasuta, muidu maksaks selle eest) teise lennujaama. Tund aega bussiga sõitu. Osaka on ikka eriti suur linn ja ma pole veel Tokyosse jõudnudki... Algul tundus, et elumajad ja muud säärased asjad on üldse kuskil mujal, aga siis avastasin üks hetk, et buss sõidab maapinnast päris kõrgel ja kõik poed, tänavad ja inimesed olid päris mitukümment meetrit allpool üldse. Väga huvitav oli vaadata.
Teisest lennujaamast saime siis ilusti piletid kätte ja kohvrid ära antud, mis eelmises lennujaamas meid juba ootasid ilusti ning oligi aeg siis viimaseks lennuks Nagasakisse. Kell 14.15 jõudsime kohale (siinse aja järgi, edaspidi on koguaeg minu hetkeline aeg kirjas) ja siis läks juba raha vaja, et linna saada bussiga. Jaapanis tasub alati sularaha kaasas kanda, sest igalpool kaardiga maksta ei saa ja mõned pangaautomaadid ei pruugi isegi raha anda, kui soovid seda... Sula olgu alati kaasas, kas siis Eurod või Jeenid. Enivei, saime bussiga linna ja hakkasime siis hotelli otsima. Õnneks mu kolleegil oli Nagasakis üks sõber, kes, tuli välja, on ka minu tuttav, seega sai siis kolmekesi edasi liigutud, kuna tal oli vaba päev nagunii ja näitas siis, kuhu hotell jääb.

TÖÖ:
Igahommikune praamisõidu vaade :)
Noh, olgem ausad, töö on siiski esmane põhjus, miks ma üldse siin olen, sest ilma selleta on ilmselgelt natuke raske siin aasta elada :D Puhtjuhuslikult sai ühelt vanalt tuttavalt uuritud, et kuidas siia tööle saaks ja sain siis maili vastu, kellele kirjutada jne. Sain siis natuke infot ka, et mis siin toimub ja kuidas olukord on ning saigi otsus vastu võetud, et saadan meili ära. Augustis hakkasin siis seda asja ajama, aga igasugu bürokraatia ja muu jant venitasid selle ooteaja kahe kuu pikkuseks, kuni siis asjad suht korda said aetud. Ja siin ma nüüd olen - ehitan laeva :) Tööks on see, mida aastaid tagasi tegin ka Eestis ehk siis isolatsioon. Õnneks ei pidanud hakkama nullist õppima ja koormaks olema seal ja saan teha tööd, mida ma ka oskan. Võrreldes Eestiga on tingimused muidugi paremad ka :) Kolleegid on ka väga asjalikud ja lahedad, seega all good. Eks reegleid ole palju, nagu igal ehitusobjektil, aga ka need on täitsa talutavad ja mingit probleemi ei tekita. Tööpäevad on suht pikad, 11h ja 6 päeva nädalas (võib ka 7 vahest olla), seega puhata ja mängida väga palju ei saa, aga ei kurda. Küll puhkuse ajal saab puhata :) Esimene puhkus on jõuludel ja uue aasta algul tagasi, seega polegi enam kaua jäänud ja juba Eestis tagasi.
Firma, kus kõik tööl, on Mitsubishi Heavy Industries ja nagu kohapeal selgus, siis Mitsubishi teeb ka lisaks autodele peaaegu KÕIKE! Isegi markereid :D Ehk siis Jaapani üks suurimaid tootjaid. Siin on praktiliselt nagu Euroopa, sest väga paljudest erinevatest Euroopa riikidest on töölisi kokku aetud. Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa (laev on sakslaste tellimus muide), Serbia ja kurat teab, kust veel. Seltskond on kirju ja loomulikult poolakad saavad koguaeg kuskilotsast mõnitusi. Üks poolakas näeb välja nagu Jörberg ka kusjuures :D Kolleegid tegid selfie ka temaga. Jaapanlased ja filipiinid on sellised, kes vabandavad ette ja taha, kui nad sinust mööda tahavad minna koridoris. Jääb mulje, et nad ei taha sulle tüli teha kuidagimoodi, olgugi, et sa üksinda põhimõtteliselt blokeerid terve koridori ära, et tööd teha :D Eks tööst jõuab veel pikalt-pikalt kirjutada, seega teen siin sellega lõpu hetkel ja räägime Jaapanist endast.

JAAPAN:
No Jaapan on mind väga pikalt paelunud, sealt ka otsus siia tulla üldse. Vägagi teistsugune riik on võrreldes Euroopa omadega, aga nagu eelnevalt sai mainitud, siis väga palju eurooplasi ühes kohas on siinse elu ja ühiskonna suht peapeale löönud. Olen ikka igasugu jutte juba kuulnud, kuidas siin juuakse ja räusatakse ja magatakse pinkidel õues jne. Meie hotellis visati seepi või miskit allkorrusel basseini (need traditsioonilised ühisvannid/-basseinid, kus lõdvestutakse), et lisada natuke mulle ja seetõttu on nüüd siin hotellis eurooplastel keelatud seda ruumi kasutada... Lisaks kui avalikku korda rikud, siis lähed vangi no questions asked. Trahvi saab ka muidugi, isegi kui vangi ei panda. Ja kes arvab, et inglise keelega saab siin lõtva hakkama, siis eksid. VÄGA minimaalne osa elanikkonnast räägib inglise keelt. Samas on jaapanlased väga sõbralikud, viisakad ja abivalmis, kui sa ise samaga vastad muidugi. Viisakus on võti, et siin riigis hakkama saada. Jaapanlased aitavad sind heameelega igas asjas ja kui nad ei suuda kuidagi abiks olla, siis võivad täitsa ahastusse sattuda ja kurvaks muutuda, mis on väga veider esialgu kindlasti.
Jaapan armastab ka puhtust, seega konisid ega prügi pole ilus maha visata. Iga asja jaoks on oma konteiner, aga neid on väga vähe näha linnapildis, seega lihtsam on tänaval mitte suitsetada või hoida prügi taskus, kuni näed prügikasti. Kui jaapanlase ees midagi maha viskad, siis võid sõimata saada täitsa vabalt. Aga Jaapan on ilus. Siin on päeval ka veel mõnusalt soe, 20 või rohkem kraadi, aga õhtud on jahedad. Kultuuri ja kombeid jõuan veel kindlasti rohkem avastada ja õppida, aga tõepoolest on siiani jäänud mulje, et pea kõik, mis internetis Jaapani kohta naljakat leidub, on ka tõsi :D
Hotelli taga taoti kaks päeva trumme ja koguneti. Pole aiugi, mis seal toimus.

Võin julgelt väita, et see oli väga õige otsus, et siia tulla. Üllatavalt palju tuttavaid nägusi on siin ja isegi üks ammune tuttav, keda pole üle kümne aasta näinud, tundis mu ära ja sai siis catch-up'i tehtud natuke :) Kõik on igatahes hästi ja saab ainult paremaks minna :) Peaks keelt ka tasapisi õppima hakkama, sest ilma selleta on ikka väga keeruline siin elada ja hakkama saada. Aga kõik omal ajal :)
Proovin nädalas korra või kaks korda kirjutada, mis huvitavat siin toimub, aga kuna tööpäevadel on suht vähe avastamist ja muid tegemisi, siis vaatab, kuidas neid uusi kirjatükke tulema hakkab. Eks annan märku, kui uuesti kirjutan! :) Proovin normaalse neti ka sebida endale siin, siis saab pildimaterjali ka rohkem poetada :)
Olge ilusad!

2 comments:

  1. Are, mis lahe uudis! Arvasin, et oled niisama reisimas! Väga lahe, et jagad blogi näol oma tegemisi seal kaugel, tänud! Edu ja jaksamist!

    ReplyDelete
  2. Ma proovin jah oma elamused siin võimalikult täpselt kirja panna, äkki keegi saab ka innustust siia tulla siis :) Väga soovitan külastada ja mitte suurlinnasid ainult. Loodus on siis võrratu! Ma tänan, jõudu ja jaksu on siin vaja! :)

    ReplyDelete