Eurotrip vol. 6 - tagasitulek.

Ahhoi!

Nagu aru saada, siis olen nüüdseks Eestis juba tagasi ja tripp on läbi saanud selleks aastaks. Nüüd on veel väike lühiülevaade sellest, kuidas tagasitee kulges. Kuna Horvaatia oli VÄGA pikk postitus, siis teen selle natuke lühema, kuna väga palju polegi kirjutada, sest tagasi tulime suhteliselt ruttu ja seiklusvaeselt. No tegelikult ikka toimus ühtteist ja püüan need ikka kirja ka panna, niipalju kui nad mul meeles veel on :) Kirjutan iga riigi kohta siis natuke, mis tagasiteel ette jäid.

Sloveenia
Tegelikult oli meil plaan Sloveenias pikemalt ringi trippida, aga kuna Itaalia ja Horvaatia panid meile rahaliselt päris korraliku põntsu, siis otsustasime ainult külastada pealinna, Ljubljanat ja siis edasi sõita. Tegelikult on Sloveenias palju vaadata ja kogeda. Seal on igasugu koopaid ja loodus on üleüldse vaatamisväärsus omaette. Lisaks kuumavee allikad (mis on muidugi SPA'deks kõik tehtud), kes soovivad lõõgastuda ja väikest terviseparandust saada. Aga ilmselt jääb see riik mul hiljemaks avastamiseks. Igatahes üle piiri jõudes hakkasime ööbimist otsima ja käisime järjest kõik öömajad läbi, mis teele jäid. Kõik on kirved seal ja 25€/nägu on suht keskmine hind. Lõpuks leidsime joppamise peale ühe kodumajutuse ja tegime kurba nägu, et meil ainult 60€ võimalik maksta ja läks õnneks :) Vastutasuks soovis omanik Eesti euromünte mõningaid ja vanaisa oli tõsiselt õnnes, sest leidis sama huviga inimese. Vahetasid seal hommikul siis münte ja sloveen maksis isegi peale ning andis mõned väga haruldased mündid ka vanaisale. Andsime härrale ka oma kontakti ja aadressi, et kui ta kunagi Tallinnasse satub, siis võib ühendust võtta ja saab tasuta öömaja. Jätkasime teed Ljubljanasse.
Ljubljana on omamoodi veider linn. Väga huvitav ja pika ajalooga, aga samas kuidagi kuiv ja igav. Käisime sealses lossis ka ära (soovitan edaspidi alt osta transpordile lisaks ka lossipileti, sest muidu peab lossis ostma kallimalt, et näha osasi kohtasi). Polnud väga ülemõistuse muljetavaldav ja vaade linnale ei olnud sealt ka võimas. Linn on kuidagi segunenud modernsega ja ei ole seda vanalinna ajaloo hõngu. Tegime siis ka kohustusliku ringi seal ja soetasime ka meeneid loomulikult. Kaua ei kannatanud seal olla, sest linna ümber on põllud ja keegi otsustas väetada vms, sest linn haises jõhkralt virtsa järgi. Sügis pole seega parim aeg, et seda linna külastada :D
Sloveenias ja paljudes teistes Euroopa riikides on ka kohustuslik vinjetta, mis lubab sõita kiirteedel ehk maanteemaks lühidalt. Meil oli ta ostetud kui lahkusime Itaaliast ja sõitsime väikse jupi läbi, et Horvaatiasse jõuda ja selle kehtivusaeg oli 7 päeva. Me muidugi ei teadnud, kust neid osta saab ja eeldasime, et kuskil tollipunktis peetakse kinni ja kohustuslik ostmine jälle. Aga ei miskit. Sloveenia-Austria piiri peal siis saime omale ka õppetunni, et seda saab osta bensukatest ja kuna oli 1 päev üle, siis trahv on 300€, kohe makstes 150€. Kui kohe ei maksa, siis jäävad dokumendid politsei kätte ja sa oled praktiliselt sõiduvõimetu edasi, siis ei jäänud meil muud üle muidugi, kui see 150€ ära maksta, kuigi üritasime ka paluda, et piirdutaks hoiatusega, kuna meil polnud tõesti õrna aimugi, kust seda osta ja turistid jms. Ei jopanud, aga õnneks hoiatas, et Austrias on ka see kohustuslik (mis meil eelnevalt loomulikult puudus, kui 3 päeva seal trippisime) ja soovitas kohe piiril ära osta, mida ka tegime. Igatahes, kuradi nõme värk ja jälle põnts eelarvele. Lihtsalt teadmiseks kõigile, et te sama viga ei teeks.

Austria
Austrias oli meil 1 kindel siht - Viin. Tegelikult oli see plaanis juba esimesel korral, aga kuna ilmad läksid seal suht käest ära sel ajal, siis otsustasime selle tagasiteele jätta Ungari asemel. Sloveenia oli samuti plaanis tegelikult enne Itaaliat läbi seigelda, aga oh well.
Otsisime mingi kämpa ka, mis Viinile lähedal oleks ja jäi silma Camping Wien West. Selle kõrval oli mingi privaat kämpaplats, kuhu algselt sisse sõitsime kogemata ja mis nägi väga spooky välja, aga õnneks leidsime õige üles kohe ka. Check-in oli kuni 17.30, aga seal võis siis tuimalt endale koha hõivata ja hommikul klaariti. Uurisin sealt ühe naise käest, et mismoodi käivad asjad, ja ta ütles, et jah, pargi kuhu tahad ja üks bungalow on tema kõrval vaba ka, uks ainult ei käi korralikult. Meil oli savi suht juba ja hõivasime selle. Siis muidugi avastasime, et lisaks katkisele uksele oli veel aken katki löödud ja tundus, et keegi oli ka nurka kusenud. Aga öö saime veedetud ja hommikul siis saime teada, et see tuba oli tegelt renoveerimisel, aga polnud ühtegi silti pandud, seega polnud meil aimugi. Maksime siiski 15€ selle öö eest, sest voolu ja kõike siiski kasutasime ja õnneks oli sealne mees väga chill ja oli rõõmuga nõus. Win-win. Algne plaan oli, et ärkame kell 7 üles ja teeme külma, aga mu südametunnistus ei lubanud. Ja sõit jätkus siis.
Viin on väga võimas linn. Kahjuks nägime ainult väikest osa sellest. Vanaisa tahtis ilmtingimata sinna minna, aga kui kohale jõudsime, siis ei osanud ta enam midagi peale hakata seal ja siis uitasime niisama ringi. See on linn, kus peaks vähemalt 2-3 päeva kohapeal olema, et kõike kogeda ja näha. Ma ise tahtsin ka tõsiselt sinna minna, aga kuna mul olid rahad juba läbi omadega, siis ei saanud ma sealset kogemust täielikult nautida. Aga sain kindla teadmise, et ma külastan seda linna kindlasti uuesti. Kahjuks ma muidugi saksa keelt puhtalt ei räägi, aga saan aru ja lugeda oskan piisavalt, et saaksin seal hakkama ja muidugi inglise keeles on võimalik suhelda alati. Viinis on ka väga lahendakunstniku majad, mida soovitan järgi tsekkida - Hundertwasser on mehe nimi. Google aitab :) Väga lahe ja omapärane ja sisemus pidi olema suht samasugune trippy :D Ja nii lõppes meie Austria reis. Muidugi saime veel kiiruse ületamise eest trahvi ka Austria-Slovakkia piiri peal, mis tegi tuju kohe ERITI heaks :D

Slovakkia

Slovakkia jäi meil reaalselt ainult läbisõiduriigiks. Bratislava on puhas tööstuslinn, seega polnud seal midagi vaadata. Samamoodi pidi olema palju allikaid, kuhu niisama ei pääse, seega see jäi ära. Loodus muidugi oli ilus, aga polnud aega nautida ja rühkisime uljalt edasi Poola poole. Muidugi Bratislavast väljasõidul sattusime avarii otsa ja tiksusime mingi tunni liiklusummikus. Ka Slovakkias on muide see vinjetta vajalik, õnneks küsisime kohe esimesest tanklast. Tõesti, kui võimalik on, siis vältige neid riike, kui on ainult läbisõiduks. Kui muidugi nädala jooksul tagasi tulete ka, siis on kasulik. Eks ise teate :D
Aga panime suuna kohe Poola lõunas, Zakopanes ühele kämpale, kus olid ropult odavad hinnad ja lootsime, et saame õhtuks kohale. ETA oli küll 22.30 või miskit sellist, aga siis hakkasid jälle pihta igasugu jamad. Vanaisa pirtsutas, et tal vaja sularaha kindlalt välja võtta, et igaksjuhuks peab olema (ei olnud vaja)! Siis ekslesime muidugi niisama ka ringi, sest pinge õhus ja stress laes ja siis otsustasime ööbida ikka Slovakkias, et vältida mõttetud küttekulu. Leidsime mingi väga chilli koha Banska Bystrica külje all, kus öö veeta. Soovitan, kes sinnakanti satub kunagi. Hind on väga soodne ja tingimused väga super (Y)
Sealt siis suund edasi hommikul Krakowi peale, sest lubatud oli vanaisale, et sõidame sealt vähemalt läbigi, kui tervet päeva ei veeda. Vahepeal avastasime, et sügis on ka kätte jõudnud, sest Horvaatias oli endiselt kõik alles ilus, soe ja roheline, aga Slovakkias nägime siis kirjut metsa ja ilusaid kontraste. Väjas oli küll soe, nii 20-21 kraadi, aga jah, oli tunda sügist siiski.

Poola

Poola kuidagi suutis mulle väga superhea mulje jätta. Ma pole kunagi sellest riigist mitte midagi arvanud, peale selle, et sealt tuleb läbi sõita, et Saksamaale saada. See ongi ainult läbisõiduriik paljudele. Ja noh, rekkameestele muidugi on see tähtis riik. Aga esimene külastus suutis jah mind väga positiivselt meelestada ja tulin rõõmuga teist korda sealt läbi. Kahju on muidugi, et ma ei saanud isegi Krakowis täispikka päeva veeta, et tuuseldada ja avastada jms, aga käisin raekoja platsil, nägin paari tähtsat hoonet, neid hobuseid, mis on seal teemas ja ka killukest minevikust, kui hakkas käima "Flying Steps - We are electric" ja kohalikud B-Boyd keset tänavat hakkasid siis tantsu lööma. Sain videole ka ja väga mõnusa nostalgia tekitas. Vanaisa muidugi käis ka linnapeal omi vanu aegu meenutamas. Jõudsime korraks tülli ka minna, sest keegi teine peale vanaisa ei tahtnud üldse linnapeale minna ja ta siis läks üksi, aga unustas rahakoti autosse suure tuhinaga. Ivi ja mina läksime natuke hiljem, et jalgu sirutada ja noh, et käidud. Aga jäin rahule ja kindlasti plaanin uuesti minna, et linnaga lähemalt tutvuda. Krakowi vorsti ei jõudnud ka proovida :D
Peale Krakowit siis edasi Warssavi poole. Loomulikult keegi ei osanud jälle sõita ja passisime ummikus, sest avarii oli. Liiklus on Poolas ka ikka väga müstiline. Närviline ja pohhuistlik ehk parimad iseloomustavad sõnad? Igatahes, seal oli meil tegelikult plaanis teha üks suur šoppamistuur, sest Poolas on kõik ülemõistuse odav. Riided, mööbel, köögistuff (potid-pannid) ja palju muud. Söögist ja alkoholist ei hakka rääkimagi. Konkreetne mõte oli neid handlowasi läbi kammida, mis on need suured-suured hulgilaod, kust tulevad väga paljud asjad lõpuks otsapidi Eestisse, kordades kallima hinnaga. Otsustasime siiski, et ei hakka üldse seekord vaatamagi ja tuleme kunagi tagasi Poola ja siis teeme korraliku ja põhjaliku tripi seal riigis. Sõitsime siis edasi põhja poole. Damn, see Poola on ikka jah metsikult suur riik. Tallinn-Vilnius ots on sama umbes, mis Poola lõunapiirist põhjapiirini sõita. Niisis pidime öö jälle Poolas veetma. Lootsime küll, et jõuame Augustowini, mis on piirile väga lähedal, aga udu tuli ja väga jõhker, seega otsus tuli lihtne, et leiame ühe noclegi, ja hommikul siis varakult edasi ja Tartusse otse. Leidsime, aga väga narts oli selle raha eest. Selline tüüpiline motell, nagu Eestis, kus lihtsalt käid umbes kedagi panemas ja siis hommikul minema. Kallis ka sellise kohta. Aga magatud sai. Hommikul sõit jätkus. Oli praktiliselt viimane ots. Tripp läbi peaaegu. Tagasi Leedu piirini sõites jäi juba tuttavaid asju ka silma ja siis hakkasime mõtlema, et kas tõesti 4 nädalat tagasi olime siin? Tundus küll nagu terve igavik oleks möödunud ja käisime kauem kui kuu ära. Poolas on igatahes lausa lust kohanimesi hääldada, eriti kui seal on 10-12 tähte, millest 1 on täishäälik :D Ikka kõvasti sai naerda, kui keegi üritas kohanime öelda.

Leedu ja Läti ei olnud midagi erilist, sest sõitsime lihtsalt otse läbi mõne metsapeatusega. Leedus on muidugi väga veider see kiirusesüsteem, sest VÄGA korralikel teedel on max kiirus 70 km/h ja kuradi mustaaugu märgid igalpool. Ma ei tea, kas need inimesed seal ei oska siis sõita, et peab nii väikseks tegema piirkiiruse? Saime kunagi igatahes Lätti ja õnneks seekord polnud õnneks teetöid niipalju, et peaks keset metsa valgusfoore toppima. Udu oli ka Lätis ja järsku ühel hetkel olimegi juba Valgas ja tagasi Eestimaa pinnal. Ostsin Poolast ka sigarello, et see Eestisse jõudes ära tõmmata, aga siiani on alles. Eks peab siis ükspäev tossama. Aga läksime siis otse Tartusse, et Ivi koju ära viia. Ta mees oli meile ka teinud metssea-kukeseene suppi, mis oli üks parimaid asju, mida ma üle pika aja söönud olin. Nojah, mees gurmaan ka, mis tahta. Edasi läksime ööseks Viljandisse, õe juurde ööseks. Ema oli ikka päris läbi ja raputas mitu korda pead, et selgemaks saada. Tol hetkel oli küll kahju, et mul lube siiani pole, muidu oleks selle otsa ise sõitnud. Aga jõudsime kohale läbi selle julma udu ja kohe keerasime magama ära ka. 900 km olime päevaga maha sõitnud umbes. Istumine väsitab jõhkralt millegipärast :D Hommikul siis muljetasime natuke ja Tallinnasse tulema. Need 160 km tundusid nii närused kogu selle tripi kõrval.

Ja olimegi tagasi. Siiamaani kuidagi harjumatu olla siin Tallinnas. Inimesed tunduvad kuidagi torssis kõik ja ilmad on ka rõvedad. Aga noh, Eesti sügis nagu ikka. Kokkuvõttes jäin ma selle tripiga igati rahule. Palju sain ka targemaks, mida mitte tulevikus teha ja kuidas paremini hakkama saab igas riigis. Ootan juba järgmist :) Suvepoole on emal plaan vanaisa kaheks nädalaks ainult Poola viia, et seal siis korralikult ja inimese kombel ringi avastada ja kõike muud, aga eks näis, kas ma ka peale mahun :D Võiks iseenesest, sest palju jäi nägemata ja kogemata. Selgub igatahes järgmisel aastal siis :)

Sõpradega võiks igatahes taolise tripi ette võtta küll, kahe autoga näiteks ja vähemalt 2 juhti ühes autos. Kes huvitatud, võib märku anda, hakkaks plaanima juba, siis jõuab raha koguda ja jooksvalt kõike paika panna :) Aga paljud riigid on mõistlikum lennukiga kohale ja siis edasi vaadata (Itaalia, Horvaatia). Aga eks tulevik siis näitab.

Vot selline ta siis oligi. Tänks kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! :)
Olge ilusad!